Redaktsioon: 25. veebruar 2008, kell 22:58 redigeeri Geonarva (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 26 722 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. veebruar 2008, kell 22:35 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Merevesi''' on [[meri\|merede]] ja [[ookean]]ide vesi, mille keskmine [[soolsus]] on ~3,5% ehk 35 [[promill]]i. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud [[soolad\|sooli]] (valdavalt [[naatriumkloriid]]i ioone: Na<sup>+</sup>, Cl<sup>-</sup>). Merevee soolsus sõltub ~~mitmest~~mitmetest teguritest. Kui ~~see maailmamere osa~~näiteks on tegu suletud merega ([[sisemeri]]), siis selle soolsus ~~tunduvalt~~ erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus ~~sõltub~~ aurumisest (aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas), sademete hulgast (~~see on~~ seotud rõhuvöötmetega,: rohkem sajab ekvaatori lähedal ja parasvöötmes, vähem sajab troopikas ja polaaraladel) ja jõgede ~~äravoolust~~sissevoolust ~~maismaalt~~merre (suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus ~~vähem~~märgatavalt väiksem – [[estuaar]]ipiirkonnad). Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus ~~muutub vähemaks~~. Kõige suurem merevee soolsus on [[Punane meri\|~~Pumases~~Punases meres]] (42 promilli), kõige väiksem [[Läänemeri\|Läänemere]] [[Soome laht\|Soome lahes]] (~~1-2~~1–2 promilli lahe idaosas). Pinnal oleva merevee keskmine tihedus on 1,025 g/ml, seega on merevee tihedus suurem kui [[magevesi\|magevee]] oma, mille maksimaalne tihedus on 1,000 g/ml 4°C juures, see vahe tuleneb eeskätt merevee soolade massist. Merevee [[jäätumispunkt]] on seda madalam, mida kõrgem on vaadeldav soolsus; 35-promilline vesi jäätub -2°C. Merevee [[pH]] jääb vahemikku 7,5...8,4. Helikiirus merevees on 1500 m/s ning see sõltub vee temperatuurist ja rõhust. == Vaata ka ==

Merevesi: erinevus redaktsioonide vahel