'''Golfi hoovus''' on soojasoojade [[hoovus]]te süsteem [[Atlandi ookean]]i põhjaosas. TekkibTekib [[Florida väin]]a lõunaosas [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] äravooluhoovusena ja liikubliigub põhjasuunas piki [[Põhja-Ameerika]] lääneranniku möödaläänerannikut [[Newfoundlandi Suur madal|Newfoundlandi SuurSuure madalani]]. EdasiSealt edasi on hoovuse nimi saab [[Põhja-Atlandi hoovus]]eks.
Florida väinas on Golfi hoovuse vooluhulk on 25 mln m<sup>3</sup>/s, mis on kogu maailma jõgede äravooluäravoolust 20 korda rohkem. Ookeanis ta ühendabühineb Antilli hoovusega ja 38 põjalaiuskraadidel tema vooluhulk jõuab jõuabselle 82 mln m<sup>3</sup>/s.
Golfi hoovuse lõunaosa laius on 75 km, voolu paksus 700-800 m, kiirus kuni 10 km/t, veetemperatuur pinnaselpinnal +24..+28°C.
Newfoundlandi Suure madala piirkonnas on Golfi hoovuse laius on kuni 200 km, kiirus kuni 4 km/t, veetemperatuur pinnaselpinnal +10..+20°C.
Newfoundlandi Suure madala lõunaserval kohtub Golfi hoovus külma [[Labradori hoovus]]ega, mille piiril toimub pinnavettepinnavete segunemine ja sattumine.
Golfi hoovuse süsteemi koosseisus kuuluvad ka tema harud - [[Norra hoovus]], [[Irmingeri hoovus]] ja [[Nordkapi hoovus]]. Teravmägedest põhja pool vesi sattubsatub ja moodustab [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] sooja vahekihti, mis ulatub [[Barentsi meri|Barentsi merdemerre]].
Soe Golfi hoovuse süsteem mõjutab rangeltoluliselt Atlandi ookeani põhjaosa, Põhja-Jäämere [[kliima]]t, hüdroloogilisi ja bioloogilisi tingimusi ning [[Euroopa]] kliimat.
