Saksamaa 1945–1949: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kinks (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: {| border="1" cellpadding="2" style="float:right; border-collapse:collapse; border-color:#f2f2f4; margin-left:15px; margin-bottom:15px; width:38%; font-size:90%; border: 1px #aaaaaa s...
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 20. veebruar 2008, kell 17:39

Saksamaa 1945–1949
Lipp
Eelnev - järgnev
Kolmas RiikSaksamaa Liitvabariik Lipp
Saksa Demokraatlik Vabariik Lipp
Kaart
Neli võimutsooni 21. jaanuar 1947
Neli võimutsooni 21. jaanuar 1947

Saksamaa aastatel 1945-1949 oli periood Saksamaal peale seda, kui ta oli kaotanud Teise Maailmasõja ja kuni loodi kaks uut riiki: Saksamaa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Peale Teist maailmasõda 1946-1947 toimus Pariisi rahukonverents, kus kirjutati alla rahulepingud Saksamaa liitlastega (Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soome), kuid Saksamaa endaga rahu ei sõlmitud. Seega formaalselt jäi sõjaseisukord Saksamaa ja liitlasvägede vahel püsima. 1945. aasta juuli-august toimus Potsdami konverents, kus arutasid sõja võitnud USA president Harry Truman, NSVLst Stalin ja Winston Churchill (hiljem Attlee) Suurbritanniast Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla.

20. november 1945 - 1. oktoober 1946 toimus Nürnbergi protsess, kus mõisteti kohut Hitleri Saksamaa partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Kaksteist kohtualust mõisteti surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks.

Saksamaa jagamisega okupatsioonitsoonideks ei taotletud selle killustamist, vastupidisel arvamusel oli NSVL. Loodi Liitlaste Kontrollnõukogu, mille ülesandeks oli okupatsioonitsooni tsoonide probleemide ühine lahendamine ja tulevikus nende taasühendamine. See nõukogu siiski ei toiminud NSVL eriarvamuste tõttu.

USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides teostas 1948 aastal rahareformi, mis ei meeldinud NSVLle ja Stalin otsustas liitlaste garnisoni Lääne-Berliinist välja tõrjuda. Selleks suleti kõik raud- ja maanteed, mis ühendasid Berliini lääneliitlaste okupatsioonitsoonidega. Berliini blokaad algas 24. juuni 1948 ja kestis 324 päeva lõppes mais 1949. Sellega soovis NSVL takistada ka liitlasi ühendamast Lääne-Berliini.

7. august 1949 kuulutatakse USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia okupatsioonitsoonides välja ühine Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja 7.oktoobril 1949 kuulutab NSVL oma tsoonis välja Saksamaa Demokraatliku Vabariigi (SDV)