Prantsuse muusika: erinevus redaktsioonide vahel

Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised. Rüütlilaulikud eelistasid tundelist armastus[[lüürika]]t. Armastuslaulude kõrval esitasid trubaduurid ja truväärid ka mitmesuguseid jutustava sisuga [[ballaad]]e. Trubaduuri ja truvääri [[muusika]] lähtus [[laul]]u aluseks oleva [[luuleteoas|luule]] [[värss|värsi]] mõõtukust ning seetõttu jäigi mitmeteks sajanditeks laulu rütmi määrajaks. Prantsusmaa oli [[Euroopa muusika|Euroopa]] [[varajane muusika|varase]] [[mitmehäälne muusika|mitmehäälse muusika]] [[muusikavorm|vormide]] väljakujundaja – esimesed meile tuntud mitmehäälse muusika autorid olid [[Pariis]]is [[Notre-Dame'i koolkond|Notre-Dame'i koolkonna]] [[helilooja]]d. Keskajal olid [[Euroopa]]s, sealhulgas ka Prantsusmaal kõige levinumad [[pill|muusikainstrumendid]] [[fiidel]], [[šalmei]] ning [[sister]]. Fiidel oli tänapäevase [[viiul]]i 2-6 keelega eelkäija. Rohuhuulikuga [[puhkpill]]ist šalmeist arenesid hiljem välja [[oboe]] ja [[klarnet]], sister oli kitarrilaadne [[keelpill]]. Tuntud olid keskajal ka Araabiast Hispaania kaudu Euroopasse jõudnud [[harf]] ning [[orel]], mille erikujud ([[lüüra]], [[vesiorel]])olid tuttavd juba roomlastele ja egiptlastele. Prantsusmaaga seonduvad kaks [[žanr]]imõistet - nendeks on [[šansoon]] ja [[ballett]]. Trubaduuride esitatud šansoon oli [[ühehäälne muusika|ühehäälne]], [[renessansiajastu]]l (15.-16. saj.) muutus see juba mitmehäälseks. 19.sajandil kujunes šansoon valdavalt kergesisuliseks [[soololaul]]uks. Meie sajandi tuntumad šansoonilauljad on [[Yves Montand]], [[Charles Aznavour]], [[Edith Piaf]], [[Mireeille Mathieu]], [[Juliette Greco]] jt. Prantsusmaa on kodumaaks ka klassikalisele balletile, mille eelkäijaiks said sealsed õukonnatantsud[[õukonnatants]]ud. Neist kaks kõide tuntumat olid [[menuett]] ja [[gavott]]. Menueti hiilgeaeg oligi 17.-18.sajand. See tants on ¾ [[taktimõõt|taktimõõdus]], mõõduka tempoga[[tempo]]ga ja kolmeoslises ABA-[[muusikavorm|vormis]]. Eriti hästi väljendas manuettmenuett [[rokokooajastu]] graatsilist ja nõtket tantsukultuuri. Samal ajal menuetiga kujunes õukonnatantsuks gavott, mis oli algselt [[rahvatants]]. Gavott on 4/4 või 2/2 taktimõõdus, tantsule[[tants]]ule on iseloomulik kahe veeradnoodiga [[eeltakt]]. Koos klassikalise balletiga kujunes Prantsusmaal [[17. sajandilsajand]]il välja ka klassikaline [[ooper]]. Mõlema [[Muusikažanr|žanri]] tekkimisel tekkimiselsaisai määravaks itaalia päritoluga helilooja [[Jean-Baptiste Lully]] (1632-1687) tegevuses. [[18.sajandil sajand]]il sa Prantsusmaal populoorseks klavessiinimuusika,eeskätt [[Francois. Couperini]] (1668-1733) ja [[Jean-Philippe Rameau]] (1683-1764) loomingu kaudu. Prantsusmaa on [[operett|opereti]] sünnimaa. [[19.sajandilsajand]]i keskel alustas oma tegevust [[Jacques Ofenbach]] (1819-1880), kes jõudis luua umesumbes 100 operetti.Sama sajandi lõpul kujunes maailmakunstismaailma[[kunst]]is ja muusikas[[muusika]]s välja uus suund-[[impressionism]], mille kõige väljapaistvamad esindajad muusikas on [[Claude Debussy]] (1862-1918) ning [[Maurice Ravel]] (1875-1937). Muusikas tähendab impressionism eelkõige kõlavärvide[[kõlavärv]]idele tuginevat suunda.