Samizdat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
'''Samizdat''' ([[vene keel]]es ''самиздат'', [[eesti keel]]es [[omakirjastus]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] jm levinud sõltumatu [[kirjandus]]e väljaandmine.
 
Nõukogude Liidus, nii nagu teisteski [[sotsialistlik riik|sotsialistlikes riikides]], oli trükisõna allutatud [[tsensuur]]ile ning kirjanduse väljaandmine oli lubatud vaid riiklikele, [[kommunistlik partei|kommunistliku partei]] kontrolli all olevatele [[kirjastus]]tele. Sõltumatu kirjandus sai levida vaid [[käsikiri|käsikirjaliselt]] paljundatuna, käest kätte liikudes. Sellist moodust hakati [[1960. aastad|1960. aastatel]] nimetama ''samizdat''<nowiki>'iks</nowiki> ehk omakirjastuseks.
 
== Nõukogude Liidus ==
8. rida:
{{Tsitaat|Samizdat: ise kirjutan, ise toimetan, ise tsenseerin, ise annan välja, ise levitan, ise lähen istuma|[[Vladimir Bukovski]]}}
 
MõisteSõna ''samizdat'' tulenes analoogiast Nõukogude Liidu riiklike kirjastuste tavanimedetavapäraste nimedega analoogiast (''"[[Detizdat"]], "[[Vojenizdat"]], "[[Politizdat"'']] jne).
 
Tehniliselt oli kõige enam levinud meetodiks kirjanduse paljundamine läbi [[kopeerpaber]]i ümber kirjutades [[kirjutusmasin]]al või käsitsi. Maksimaalse arvu koopiate saamiseks kasutati võimalikult õhukest paberit. Kasutati ka teksti pildistamist ja [[fotograafia|fotograafilist]] paljundamist. Keerulisemad ja ohtlikumad olid [[tüpograafia|tüpograafilised]] meetodid. [[Koopiamasin]]ad olid tol ajal vähe levinud ja range [[KGB]] kontrolli all. Ka asutuste kirjutusmasinad olid kontrolli all.
 
Teiseks levinud meetodiks oli käsikirjade salajane väljatoimetamine riigist. Kirjutised publitseeriti välismaal ning [[tiraaž]]id toimetati salaja tagasi Nõukogude Liidus levitamiseks. Sellist meetodit nimetati ka ''"Tamizdat"[[tamizdat]]'' ("Sealkirjastamine").
 
Ehkki tiraažid olid väikesed ja neid läbiotsimiste käigus pidevalt konfiskeeriti, levisid selliselt paljundatud kirjutised laialdaselt käest kätte ja neid paljundati pidevalt edasi, mistõttu võis mõne eksemplari lugejaskond aja jooksul kokku ulatuda mitmetesse tuhandetesse.
 
Üks esimesi ''samizdat''<nowiki>'i</nowiki> perioodilisi väljaandeid oli [[Aleksandr Ginzburg]]i toimetatud kirjandusajakiri ''"Синтаксис"''[[Sintaksis]] ("SyntaxisСинтаксис"). Ginzburg arreteeriti [[1960]]. [[1963]]. aastal vahistati [[Jossif Brodski]] ([[Nobeli kirjanduspreemia]] laureaat [[1987]]), samuti omakirjastuslikult ilmunud teoste pärast. [[1960. aastad|1960. aastate]] keskel ilmus põrandaaluse kirjandusliku rühmituse omakirjastuslik almanahh ''[[Sfinksõ]] ("Сфинксы"'' ("'Sfinksid"').
 
[[1962]]. aastal ilmus ajakirjas ''"[[Novõi Mir"'']] [[Aleksandr Solženitsõn]]i jutustus "[[Üks päev Ivan Denissovitši elus]]". Varsti pärast seda korjati ajakirja numbrid kõigist raamatukogudest kokku ja hävitati. Jutustus hakkas levima ''samizdat''<nowiki>'i</nowiki> kaudu. ''Samizdat''<nowiki>'is</nowiki> ilmusid edaspidi paljud Solženitsõni teosed: "[[Esimeses ringis]]", "[[Vähikorpus]]", "[[GULAGi arhipelaag]]" jnejt.
 
Aaastal [[1965]] toimus kõmuline kohtuprotsess [[Juri Daniel]]i ja [[Andrei Sinjavski]] üle välismaal ilmunud teoste pärast; ''samizdat''<nowiki>'i</nowiki> kaudu levisid nende teosed hiljem, kuid sellest alates hakkas ''samizdat'' üha rohkem politiseeruma. Kujunes välja [[dissident]]ide liikumine, mida iseloomustasid esinemised ''samizdat''<nowiki>'i</nowiki> väljaannetes ja välismaa ajakirjanduses.
 
Üks kõige pikema-ajalisemaidpikemaajalisemaid ''samizdat''<nowiki>'i</nowiki> perioodilisi väljaandeid oli 15 aastat regulaarselt ilmunud infobülletään "[[Jooksvate sündmuste kroonika]]" ("''Хроника текущих событий''"). Aastatel [[1968]]–[[1983]] ilmus seda 63 väljaannet. Kroonika koosnes kuivas ja informeerivas stiilis koostatud kokkuvõtlikest teadetest sündmuste kohta Nõukogude Liidus. Püsirubriigid olid näiteks "Arreteerimised, läbiotsimised, ülekuulamised", "Kohtuvälised repressioonid", "Vanglates ja vangilaagrites", "''Samizdat''<nowiki>'i</nowiki> uudised", "Repressioonid Ukrainas", "Leedu sündmused". Ehkki kroonika koostajad viitasid pidevalt Nõukogude Liidu konstitutsioonile ja oma tegevuse legaalsusele, arreteeriti sellega seoses [[Natalja Gorbanevskaja]], [[Juri Šikanovitš]], [[Pjotr Jakir]], [[Viktor Krassin]], [[Sergei Kovaljov]], [[Aleksander Lavut]], [[Tatjana Velikanova]] jpt. Mõnda aega toimus "Jooksvate sündmuste kroonika" osaline koostamine ja toimetamine [[Eesti]]s.
 
== Eestis ==
{{vaata|Omakirjastuslik tegevus Eestis}}
Eestis toimunud omakirjastuslik tegevus oli tehnilises mõttes üsna sarnane vene ''samizdat''<nowiki>'iga</nowiki>. Sisulisi erinevusi oli aga märgatavalt.
 
== Välislingid ==
 
 
*[http://antology.igrunov.ru/ Samizdati antoloogia vene keeles]
 
== Eestis ==
{{vaata|Omakirjastuslik tegevus Eestis}}
Eestis toimunud omakirjastuslik tegevus oli tehnilises mõttes üsna sarnane vene ''samizdat''iga. Sisulisi erinevusi oli aga märgatavalt.