|
== AjaloostAjalugu ==
[[1862]]. aastal sai [[Preisi]] valitsusjuhiks [[Otto von Bismarck]]. Kuningas [[Wilhelm I]] toetas valitsusjuhi tegevustkuidtegevust. vormiliseltVormiliselt oli riigi tähtsaim isik kuningas, kuid poliitikat teostas valitsusjuht. Bismarcki üks peamine eesmärk oli Saksamaa ühendamine ja seda võimaldas tugeva armee loomine. Koos [[Austria]]ga purustati [[1864]]. aastal [[Taani]] ja võideti tagasi [[Schleswig-Holstein]], ja [[Lauenburg]]. [[1866]]. aastal provotseeris Otto von Bismarck [[Preisi-Austria sõda|Preisi-Austria sõja]], kus [[Austria]] sai lüüa ja kaotas oma ülemvõimu Põhja-[[Itaalia]]s ja Saksa aladel. Austria häving kõrvaldas ta Saksamaa troonile pretendeerimisest.
Austria-Preisi sõja ajal kaotati [[Viini kongressilkongress]]il loodud [[Saksa Liit]]. Selle asemel moodustati [[Põhja-Saksa Liit]]. Põhja-Saksa Liit oli liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev. Riigijuhiks oli [[Preisi kuningas]] ja liidukantsleriks ehk valitsusjuhiks Otto von Bismarck. Põhja-Saksa Liiduga algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühtlustamine. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada [[Prantsusmaa]]. [[1870]]. aastal algas [[Preisi-Prantsuse sõda]], mille prantslased kaotasid. Saksa keisririikKeisririik kuulutati pidulikult välja juba enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, [[1871]]. aasta algul [[Prantsusmaa]]l [[Versailles' loss]]is.
Saksamaa keisriks sai [[Wilhelm I]], kes oli Preisimaa kuningas. Preisimaa moodustas üle poole kogu maa territooriumist.
== Keisririigi tegevus ==
Septembris [[1872]] toimus [[Berliin]]is kolme riigi - [[Tsaari-Venemaa]], [[Austria-Ungari ]] ja Saksa keisririigiKeisririigi - keisrite esimene kohtumine. Arutelud jätkusid Wilhelm I visiidi ajal Peterburi, ning [[Aleksander II]] vastuvõtul [[Viin]]is [[1873]] jõuti niikaugele, et sõlmiti nn. [[Kolmekeisriliit]]. Selles osalejad kohustusid üksteisega konsulteerima ja säilitama heatahtliku erapooletuse juhul, kui üht neist ähvardab neljanda riigi kallaletung või puhkeb sõda mõne sellise riigiga. [[1887]] said teoks Saksa-Vene läbirääkimised kaksikkokkuleppe sõlmimiseks. Tulemuseks oli nn. [[Edasikindlustamisleping]], millega mõlemad pooled võtsid endale kohustuse säilitada heatahtlik erapooletus, kui üks neist peaks sattuma sõtta mõne kolmanda suurriigiga. Erandiks kuulutati olukord, kui [[Venemaa]] peaks ründama Austria-Ungarit või Saksamaa [[Prantsusmaa]]d.
[[1889]] tegi Bismarck Briti peaministrile [[Robert Gascoyne-Cecil|Robert Arthur Talbot Gascoyne-Cecil Salisburyle]] ettepaneku sõlmida ametlik, kuigi salajane, liiduleping Prantsusmaa vastu.
| 