Erinevus lehekülje "Viljandi piiramine (1223)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Uus lehekülg: '''Viljandi lahing''' toimus 1223. aastal ning oli osa muistsest vabadusvõitlusest. 1223. aasta suvel jõudis sakslaste ja nende abiliste 8...)
 
'''Viljandi lahing''' toimus [[1223]]. aastal ning oli osa [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistsest vabadusvõitlusest]].
 
Pühapäeval, [[29. jaanuar]]il aastal 1223, jumalateenistuse ajal tungisid eestlased [[Viljandi linnus]]es sakslastele kallale. Tapeti orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt. Ülejäänud sakslased pandi jalapakkudesse ja ahelatesse. Osa mehi läks edasi Leole linnusesse, kus kästi samuti talitada. Järgnevalt võtsid needsamad sakalased kinni Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse. Veel elusa Hebbe süda kisti rinnust välja, küpsetati tulel ja söödi üheskoos rituaalselt ära, "et saada tugevaks kristlaste vastu".
1223. aasta suvel jõudis sakslaste ja nende abiliste 8000-meheline vägi [[Viljandi linnus]]e alla. Kaks nädalat kestis äge piiramine. Mõlemad pooled kasutasid kiviheitemasinaid, ambe ja teisi tõhusaid sõjariistu. Linnust otseselt vallutada ei suudetudki. Eestlased olid sunnitud rohkete langenute ja veepuuduse tõttu alistuma ning ristiusu uuesti vastu võtma.
 
Viljandi vanemad saatsid võiduteate [[Otepää]]le ja [[Tartu]], kutsudes kõiki eestlasi talitama nende eeskujul. Tartlastele saadeti tunnusmärgiks sakslaste verest korpas mõõku, saagiks saadud hobuseid ja rõivaid. Peagi olid Otepää ja Tartu vabad. Tapetud vaenlaste surnukehad nagu Sakalaski mööda välju saagiks koertele ja lindudele.
 
1223. aasta suvel jõudis sakslaste ja nende abiliste 8000-meheline vägi [[Viljandi linnus]]elinnuse alla. Kaks nädalat kestis äge piiramine. Mõlemad pooled kasutasid kiviheitemasinaid, ambe ja teisi tõhusaid sõjariistu. Linnust otseselt vallutada ei suudetudki. Eestlased olid sunnitud rohkete langenute ja veepuuduse tõttu alistuma ning ristiusu uuesti vastu võtma.
Anonüümne kasutaja