Jaanalinnulised

jaanalinnulised emu jaanalind kaasuarlased kiivilased nandulased kiivilased Uus-Meremaa endeemne lennuvõimetute lindude perekond, milles on 3. liiki pruun kiivi,suurkiivi&väikekiivi. Kiivid on kanasuurused.Erinevalt teistest lindudest asetsevad kiivide sõõrmeavad noka tipus;haistmine on hea. Nokatüvikul on vibrissid. jaanalinnud aanalinnud on suurimad lennuvõimetud linnud maailmas. Jaanalindude kodumaa on Aafrika.

Täiskasvanud isalind võib kasvada kuni 2,5 meetri kõrguseks ning kaaluda 130-150 kg. Jaanalinnu tibu kaalub koorudes umbes 1 kg ja on 20-30 cm kõrgused. Tibud kasvavad esimese kaheksa kuu jooksul ligi 10 cm kuus. Esimese eluaasta lõpuks tõuseb nende kaal umbes 100 kg-i. Isalinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. Emalinnud on kasvult väiksemad ning sulestik on ühtlaselt hall. Täiskasvanud isalind saavutab suguküpsuse 3-4 aastaselt, emalind 6 kuud varem. Jaanalinnu eluiga farmides on keskmiselt 60 eluaastat. Hoolimata sellest, et jaanalind on lennuvõimetu on tal suured ja tugevad tiivad. Tiibasid kasutab lind paaritumisrituaalide juures ning laiali löödud tiivad annavad märku linnu ärritusest. Jaanalindude normaalne kehatemperatuur on 39-40°C. Jaanalind on ka ainuke lind kelle jalal on kaks varvast. Sellest hoolimata on ta võimeline jooksma kuni 70 km tunnis ja seda kiirust hoidma ligi 30 min. Jaanalinnu esimene reageering ohule ongi põgenemine.

Jaanalindude paaritumine

   Jaanalindude paaritusaeg algab märtsis - aprillis ning kestab kuni septembrini. Paaritusaja pikkus sõltub linnu toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast. Umbes kaks kuud enne paaritushooaja algust tuleb tõupaar (ühe isalinnu kohta võib olla 3-4 emalindu) muust karjast eraldada, tõupaari võib ka kogu aeg koos hoida. Emalind muneb üle päeva ja aasta jooksul võib lind muneda 80-100 muna.

Munade haudumine

   Oma looduslikus elukeskkonnas haudub emalind ise munadest tibud välja, farmides haudutakse tibud välja inkubaatoris. Inkubeerimise aeg on 42 päeva. Vastsündinud tibu ei oska ei süüa ega juua. Talle tuleb seda kõike õpetada, õnneks on linnul sündides kaasa antud 10 päeva toiduvaru. Tibude tervena püsimiseks peab nende organismi andma loomuliku mikrofloora. Selleks tuleb neile anda täiskasvanud linnu sõnnikut.

kaasuarilised Põhja-Austraalias & Uus-guinea elutsevate suurte lennuvõimetute lindude perekond;3. liiki. kääbus kaasuar,põhja kaasuar& kiiverkaasuar. nandulase nandu

Nandu Nandu Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Linnud Aves Selts: Jaanalinnulised Struthioniformes Sugukond: Nandulased Rheidae Perekond: Nandu Rhea Liik: Nandu americana Rhea americana

Nandu (Rhea americana) on lennuvõimetu lind, kes elutseb Lõuna-Ameerika pampades. Sisukord

   * 1 Välimus
   * 2 Tegutsemisviis
   * 3 Paljunemine
   * 4 Välislingid

Välimus

Nandu on kuni 1,5 m kõrge, kaalub 15-20 kg. Nandul on kohev pruunikashall sulestik ja 3-varbalised tugevad jalad.

Tegutsemisviis

Ta tegutseb väikseste salkadena, sagedasti koos sõralistega. Nandu toitub taimedest ja selgrootuist.

Paljunemine

Nandu on polügaamne. See tähendab, et ta paaritub sama sigimisaja kestel mitme vastassoost isendiga ja mitu emaslindu muneb ühte pessa. Emaslindude ühispesades on kuni 30 muna. Haub ja poegade eest hoolitseb isalind.

suurnandu&väikenandu.

--84.50.76.165 15. veebruar 2008, kell 19:28 (UTC)Karl Pütsepp