Brest-Litovski rahuleping: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
Resümee puudub
[[21. veebruar]]il andis Saksa idarinde väejuhatus Venemaale teise ultimaatumi, milles nõudis Vene vägede lahkumist [[Ukraina]]st, [[Soome]]st, [[Läti]]st ja [[Eesti]]st. Sakslased nõudsid territooriume kuni [[Narva jõgi|Narva jõeni]]. Ultimaatumis anti aega 48 tundi vägede väljaviimiseks, kolm päeva rahulepingu sõlmimiseks ja kaks nädalat selle ratifitseerimiseks. [[24. veebruar]]il võttis Venemaa ultimaatumi tingimused vastu, neil tingimustel oligi Venemaa sunnitud Balti kubermangud sakslastele üle andma.
 
16. – [[19. november]] [[1918]] pidas Eesti Ajutise Valitsuse delegatsioon [[Riia]]s Winnigiga, kes oli Berliinist määratud, kui Saksa Vabariigi esindaja Baltimail, läbirääkimisi Eesti – Saksa suhete korraldamiseks. Tulemuseks oli, et 19. november 1918. kirjutati alla leping, milles Saksa esindaja Baltimail tunnustas Ajutise Valitsuse Eestis iseseisvaks võimuks. Enne eestlaste lepingut Winnigiga jõudsid bolševikud 13. novembril 1918. aastal tühistada Brest-Litovski rahu koos kõigi lisadega ja püüdsid taastada rahueelset seisu sakslastele kaotatud aladel
 
[[Kategooria:Esimene maailmasõda]]
[[Kategooria:Rahulepingud]]
 
[[bg:Брест-Литовски договор]]
12 510

muudatust