Redaktsioon: 10. veebruar 2008, kell 10:36 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust Uus lehekülg: Krahv '''Carlo Gozzi''' (13. detsember 1720 Veneetsia – 4. aprill 1806) oli itaalia draamakirjanik. Carlo Gozzi oli pärit Veneetsia vaesema aristokraatia hulgast j...		Redaktsioon: 10. veebruar 2008, kell 11:31 redigeeri eemalda Metsavend (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 127 285 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: Krahv '''Carlo Gozzi''' ([[13. detsember]] [[1720]] [[~~Veneetsia~~Venezia]] – [[4. aprill]] [[1806]]) oli [[itaalia]] draamakirjanik. Carlo Gozzi oli pärit ~~Veneetsia~~Venezia vaesema aristokraatia hulgast ja perekonna majanduslik seis ei võimaldanud talle ~~paraku~~ süstemaatilist klassikalist haridust, kuid läbikäimine kohaliku vaimueliidiga õhutas tema huvi kirjanduse vastu. 16-aastaselt läks ta sõjaväkke [[Dalmaatsia]]sse, kus teenis neli aastat, kuid oli siis sunnitud koju tagasi pöörduma, sest eakas isa oli raskesti haige ja üksnes kirjandusest huvituv vend Gasparo ei saanud majapidamise juhtimisega hakkama.. [[1747]]. aastal asutasid vennad koos kirjandusliku ringi [[Accademia dei Granelleschi]], mis oli pealtnäha pühendunud vaimukusele, kuid mille programm oli rangelt puristlik ja eesmärgid selged – võideldi keelelise ja vormilise hägususe vastu, rõhutati õppimise tähtsust ja peeti oluliseks klassikute imiteerimist. Gozzi kirjanduslikuks eeskujuks oli ennekõike [[Dante]], aga ka [[Ariosto]], [[Tasso]] ja [[Cervantes]], kellele ta hiljem oma näidendites viitab. 15. rida: ja ruumi ühtsust ning segab kokku eepilise kangelaslaulu, klassikalise 11-silbilise värsi ja jämekoomika. Sama rada jätkas ka Gozzi järgmine näidend „Kuninglik hirv”, mis esietendus vaid mõni kuu hiljem. Idamaade muinasjuttudest on inspireeritud „Turandot” ja „Madu-naine”, samuti „Zobeide”, „Õnnelikud kerjused”, „Türgi koletis” ja „Zeim, võlurite kuningas”. „Armastus kolme apelsini vastu” temaatika juurde pöördub ta tagasi näidendis „Roheline lind”, mida võiks nimetada filosoofiliseks muinasjutuks. Lõpuks võtab Gozzi kasutusele hispaania stiili, kuid tema hilisemates näidendites puudub varasemate uudsus ja värskus. inspireeritud „Turandot” ja „Madu-naine”, samuti „Zobeide”, „Õnnelikud kerjused”, „Türgi koletis” ja „Zeim, võlurite kuningas”. „Armastus kolme apelsini vastu” temaatika juurde pöördub ta tagasi näidendis „Roheline lind”, mida võiks nimetada filosoofiliseks muinasjutuks. Lõpuks võtab Gozzi kasutusele hispaania stiili, kuid tema hilisemates näidendites puudub varasemate uudsus ja värskus. Kuigi Gozzi näidendid saavutasid Veneetsias omal ajal isegi nii suure menu, et sundisid Goldonit ja Chiarit mujalt publikut otsima, on ta oma kodumaal olnud läbi aegade märksa vähem tuntud ja tunnustatud kui mujal – eriti võrdluses Goldoniga, kellest sai itaalia dramaturgia vaieldamatu suurkuju. Seevastu on tema looming pälvinud rohkelt rahvusvahelist tähelepanu – seda on imetlenud ja sellest on inspiratsiooni ammutanud [[Goethe]], [[Schiller]], [[Tieck]], [[Hoffmann]], [[Meierhold]], [[Vahtangov]]. Gozzi muinasjuttnäidendid on olnud ka ooperilibretode aluseks, olgu siinkohal näiteks [[Puccini]] [["Turandot"]] või [[Prokofjev]]i [[Armastus kolme apelsini vastu (ooper)\|"Armastus kolme apelsini vastu"]]. Tema kogutud teosed avaldati ~~Veneetsias~~ 1792. aastal Veneetsias kümnes köites. [[Kategooria:Itaalia kirjanikud\|Gozzi]] [[Kategooria:Sündinud 1720\|Gozzi]] [[Kategooria:Surnud 1806\|Gozzi]]

Carlo Gozzi: erinevus redaktsioonide vahel