Redaktsioon: 6. veebruar 2008, kell 00:54 redigeeri Shallallaa (arutelu \| kaastöö) 35 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. veebruar 2008, kell 01:03 redigeeri eemalda Shallallaa (arutelu \| kaastöö) 35 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
13. rida: [[Frangi riik\|Frangi riigi]] ajaloos eristatakse 4 etappi: 1. # iseseisev [[keldid\|keltide]] [[Gallia]] aeg (kuni 1. saj keskpaik eKr; lõppes [[Caesar\|Caesari]] vallutusega) 2. # Rooma-Gallia aeg – Gallia Rooma provintsina (1. saj II pool eKr – 3. saj pKr; lõppes frankide vallutusega)▼ 3. # [[Merovingid\|Merovingide]] Gallia aeg (5.-8. saj)▼ # Karolingide Gallia aeg (8.-10. saj) ▲2. Rooma-Gallia aeg – Gallia Rooma provintsina (1. saj II pool eKr – 3. saj pKr; lõppes frankide vallutusega) ====Keldi-Gallia aeg:====▼ ▲3. [[Merovingid\|Merovingide]] Gallia aeg (5.-8. saj) Selle aja lõpuks oli Gallia ~~kindlustatud~~killustatud u 80-ks alaks (civitas’eks). Piirkonda asustas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid – gallialased. Neil ei olnud ühtset riiki. Suguharude ühtsust kandsid druiidid – keldi usu preestrid.▼ ~~4. Karolingide~~ ====Rooma-Gallia aeg ~~(8.-10. saj)~~==== ▲Keldi-Gallia aeg: ▲Selle aja lõpuks oli Gallia kindlustatud u 80-ks alaks (civitas’eks). Piirkonda asustas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid – gallialased. Neil ei olnud ühtset riiki. Suguharude ühtsust kandsid druiidid – keldi usu preestrid. ~~Rooma-Gallia aeg:~~ Caesari vallutusega viidi Gallia keldi tsivilisatsioonist ladina tsivilisatsiooni: Gallia romaniseerus, keldi kultuur taandus, druiidide tarkused kaotasid oma mõju, ülemkihi keeleks sai ladina keel. Gallia ülikutele avati Rooma senat (48. a). ====Merovingide Gallia aeg:==== Barbarite vallutused viisid Gallia germaani kultuuri. 3. sajandi lõpuks olid frangid asunud Reini Rooma-poolsele kaldale. 5. saj lõpus ja 6. saj alguses (kui kuningas oli Chlodovech) haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Chlodovech I kindlustas oma võimu ristiusu vastuvõtmisega; seega hakati koostööd tegema gallo-romaani ülikkonna ja kõrgemate vaimulikega, alustati sõda ariaanlaste, burgundide ja läänegootide vastu. Chlodovech I pani 5. saj lõpul aluse Frangi kuningriigile ning muutis Merovingide võimu päritavaks – pani aluse dünastiatele. Pandi kirja saali õigus. 6.saj kujunes 4 erinevat piirkonda: # Neustria (Lääne- ja Loode-Gallias) ~~1. Neustria~~# Austraasia (~~Lääne- ja Loode~~Kirde-Gallias) 3. # Burgundia (varasem burgundi riigi territoorium)▼ 4. # Alemannia▼ ~~2. Austraasia (Kirde-Gallias)~~ ▲3. Burgundia (varasem burgundi riigi territoorium) ▲4. Alemannia 7.saj keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Aja jooksul tekkis nende vahel rivaliteet, võitjana väljus Austraasia majordoomus Pippin (kuulutati 687. a riigi ainsaks majordoomuseks), kes ühendas uuesti Frangi riigi. Tema järeltulija K. Martell võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martelli valitsusajal toimus „pikselöök Prantsusmaa ajaloos“ – Poitiers’ lahing. Selles lahingus kaitsesid frangid end araablaste ning sakside vastu. KMKarl Martelli tähtsus seisnes: 1. # muutuste tegemises sõjaväes – raskeratsavägi▼ 2. # oma võimu kindlustamises vaimulike toetuse abil – kõrgemad vaimulikud ametid anti väejuhtidele. ▼ ▲1. muutuste tegemises sõjaväes – raskeratsavägi ▲2. oma võimu kindlustamises vaimulike toetuse abil – kõrgemad vaimulikud ametid anti väejuhtidele. == Vaata ka ==

Frangid: erinevus redaktsioonide vahel