[[Pilt:Homme de Tollund.jpg|thumb|Tollundi mehe nägu]]
1952. aastal leiti [[Silkeborg]]i lähedalt [[Tollund]]i turbarabast mees kõigest kahe meetri sügavusest mehe laip. Ta keha oli looteasendis lebanud rabas u 2300 aastat. TaMees kandis mütsi, mis koosnes töödeldud lambanaha ribadest. Puusade ümber oli surnukehal nahast rihm, muidu oli ta üleni paljas. Surnukeha kaela ümber oli tihedalt seotud pikk poomisnöör. Juuksed olid hästi lühikeseks lõigatud ja habe aetud. Radioaktiivse süsiniku meetodil tehtud uuringud näitasid, et mees oli surnud umbes aastal 210 e. Kr. Tema surma viis oli iseloomulik kolmekordsele rituaalsele tapmisele, mis moodustas osa keldi traditsioonist: kolba purustamine, kägistamine ja kõri läbilõikamine. Arvatakse,et [[keldid|keldi]] kombestik jõudis ka väljapoole keldi keeleala piire, sh [[Skandinaavia]]sse.
Üks põhjalikumalt uuritud rabalaiprabalaipu on nn Grauballe mees, kes leiti Taanis Grauballe`i rabast. Ta suri umbes 30-aastasena. Teda on uuritud isegi kohtuekspertiisi meetoditega uuritud, sh on teada, mida ta sõi enne surma. TaMehe keha oli nii hästi säilinud, et temalt oli võimalik isegi sõrmejälge võtta. Ta suri 2300 aastat tagasi. Glob seostab tema surnukeha lähedusest leitud viljakusejumalanna kuju tema surma põhjusegasurmaga ning oletab, et kamees tema oli ohverdatuohverdati viljakusjumalannale. Viljakuse jumalannaViljakusejumalanna mängis tähtsat rolli tollases ühiskonnas ning talle toodi ohvreid hea ning pideva viljasaagi nimel. Globile vastupidiselt arvab Tove Ottemalm Engman oma uurimuses [http://www.arkeologi.uu.se/ark/education/CD/Cuppsats/CHT04/Ottemalm.pdf], et Grauballe mees oli lihtsalt kuriteo ohver, mitte ohvriand. Ja taEngman suhtub üldse kriitliiselt veel mitmetesse eelkäijate teooriatesse, etmille kohaselt kõik soodest leitud laibad olid ohvriannid.
