Erinevus lehekülje "Rabalaibad" redaktsioonide vahel

Lisatud 43 baiti ,  13 aasta eest
P
(mitte vanemad laibad vaid vanemad leiud)
==Kuidas nad surid==
 
Osa leituid on ilmselt ise õnnetult sisse vajunud, osa teadlikult maetud. Taani ajaloolane [[Peter Vilhelm Glob]] viitab asjaolule, et paljud soost leitud on surnud vägivaldset surma, ja oletab, et tegu on olnud [[ohverdamine|ohverdamise]] või karistamisega. Peale kägistamise ja kõri läbilõikamise on mitmel ohvril torkejäljed, pähe saadud löögid, mõned ohvrid on kinniseotuna uputatud. Enamik mehi on leitud alasti ning nende juuksed on maha aetud. Mehi ja naisi on ohverdatute hulgas võrdselt, väga vähe on leitud lapsi. Ebatavaliselt palju on leitud füüsilise puudega inimesi, keda arvatavasti taheti eraldada ühiskonnast ning keda valiti ohvriandideks. [[Julius Caesar]] on märkinud ära oma kommentaarides, et [[keldid|keltide]] jumalatele meeldisid ohvriandidena kurjategijad, aga kui neid käepärast polnud, siis ohverdati ka süütuid inimesi. Rabadest leitud kehad võivad olla seotud keldi traditsiooniga, kus suhtuti suure lugupidamisega ümbritsevasse loodusesse, eriti jõgedesse, ojadesse, järvedesse ja soodesse ning jäestijäeti ohvriannid vette. Samuti on [[germaanlased|germaanlaste]] ja keltide juurespuhul teada, et kuna inimohver ei olnud mõeldud ainult ühele jumalale, tuli erinevatele jumalatele ohverdatud inimesed ka erinevalt hukata. Kõige levinumaks viisiks oli poomine või kägistamine, mida üldjuhul seostatakse ohverdamisega [[Odin]]ile ohverdamisega, kes ise oli samuti "poodud jumal". Ohver võidi visata alla kaljult, mis viitas ohverdamist [[Frey]]le, lõhkuda ohvri selgroog (äikesejumal [[Thor]]ile) või ta uputada (viljakusjumalanna [[Nerthus]]ele).
 
Kroonikate andmetel tundub, et inimohvri toomise peamiseks rahuaegseks põhjuseks on arvatavasti olnud viljakuse ja seeläbi elu jätkamise soodustamine. Sellele viitab ka järgmine lõik Ynglinga saagast: ''Dómald võttis pärandi oma isa Vísburri järelt ja valitses maad. Tema päevil oli Rootsis ikaldus ja nälg. Siis tõid rootslased suuri ohvreid Uppsalas. Esimesel sügisel ohverdasid nad kariloomi, aga nälg kestis edasi. Aga teisel sügisel oli neil inimohver, ent puudus oli nii nagu enne, kui mitte hullem. Aga kolmandal sügisel kogunes palju rootslasi Uppsalasse, kus pidi ohvritalitus olema. Siis oli juhtidel nõupidamine ja seal otsustati, et hädas on süüdi Dómald, nende kuningas, ja ka see, et nad pidid ta ohverdama viljakusele ja ründama teda ja tapma ja määrima tema verega altari ja nii nad tegid. Nii ütleb Þjóðólfr:''
531

muudatust