Võrkkest: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 50 baiti ,  14 aasta eest
P
resümee puudub
(Uus lehekülg: ==Võrkkest== '''Võrkkest''' on inimese silmamuna sisemine kest ehk reetina. Võrkkest on õhuke, pehme konsistensiga plaat, mille välispind liibub soonkestale, sisemine klaaskehale...)
 
PResümee puudub
'''Võrkkest''' ehk '''reetina''' on inimese [[silm]]amuna sisemine kest.
==Võrkkest==
 
'''Võrkkest''' on inimese silmamuna sisemine kest ehk reetina. Võrkkest on õhuke, pehme konsistensiga plaat, mille välispind liibub soonkestale, sisemine klaaskehale.Võrkkesta tagumine suurem pärissoonkestaga külgnev osa sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nimetatakse optiline ehk nägemisosa. Eesmises väiksemas ripskeha ja vikerkestaga külgnevas piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole ja võrkkesta seda osa nimetatakse pimedaks. Väljast on võrkkest kaetud epiteeli pigmendikihiga, mis külgneb soonkestaga. Võrkkest koosneb histoloogiliselt 10 rakkude kihist. Olulisemad on kepikeste ja kolvikeste kiht, biopolaarsete ja [[ganglion]]irakkude kiht. Võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune, tema tsentraalses osas oleva [[kollatähn]]i piirkonnas asuvad ainult kolvikesed. Ülejäänud võrkkesta osas, mida enam perifeersemale, seda vähem kolvikesi ning üha enam suureneb kepikeste arv. Võrkkestas on kolvikesi umbes 6 miljonit ja kepikesi umbes 115-120 miljonit. Nägemisnärvi väljumiskohta nimetatakse [[disk]]iks ja see koosneb ainult närvikiududest. Kepikesed ja kolvikesed selles piirkonnas puuduvad ja seda nimetatakse [[pimetähn]]iks.
Võrkkest on õhuke, pehme konsistentsiga plaat, mille välispind liibub soonkestale, sisemine klaaskehale. Võrkkesta tagumine suurem pärissoonkestaga külgnev osa sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nimetatakse optiliseks ehk nägemisosaks. Eesmises väiksemas [[ripskeha]] ja [[vikerkest]]aga külgnevas piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole ja võrkkesta seda osa nimetatakse pimedaks.
 
'''Võrkkest''' on inimese silmamuna sisemine kest ehk reetina. Võrkkest on õhuke, pehme konsistensiga plaat, mille välispind liibub soonkestale, sisemine klaaskehale.Võrkkesta tagumine suurem pärissoonkestaga külgnev osa sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nimetatakse optiline ehk nägemisosa. Eesmises väiksemas ripskeha ja vikerkestaga külgnevas piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole ja võrkkesta seda osa nimetatakse pimedaks. Väljast on võrkkest kaetud epiteeli[[epiteel]]i pigmendikihiga, mis külgneb soonkestaga. Võrkkest koosneb histoloogiliselt 10 rakkude kihist. Olulisemad on [[kepikesed|kepikeste]] ja [[kolvikesed|kolvikeste]] kiht, biopolaarsetebipolaarsete ja [[ganglion]]irakkude kiht. Võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune, tema tsentraalses osas oleva [[kollatähn]]i piirkonnas asuvad ainult kolvikesed. Ülejäänud võrkkesta osas, mida enam perifeersemale, seda vähem kolvikesi ning üha enam suureneb kepikeste arv. Võrkkestas on kolvikesi umbes 6 miljonit ja kepikesi umbes 115-120 miljonit. Nägemisnärvi[[Nägemisnärv]]i väljumiskohta nimetatakse [[disk]]iks ja see koosneb ainult närvikiududest. Kepikesed ja kolvikesed selles piirkonnas puuduvad ja seda nimetatakse [[pimetähn]]iks.
 
[[Kategooria:Silm]]
5078

muudatust