Keskmine paleoliitikum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
JAnDbot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: cs:Střední paleolit
toim
1. rida:
{{Paleoliitikum}}
'''Keskmine paloliitikum''' ehk '''keskpaleoliitikum''' on [[paleoliitikum]]i teine periood (150 000 – 40000–40 000 aastat tagasi).
 
[[Kliima]] muutus jahedamaks seoses algava jäätumisega. Peavarju otsiti koobastest või valmistati endale okstest ja loomanahkadest hütte. Külm kliima vähendas [[korilus]]e osatähtsust ja rohkem peeti jahti suurulukitelesuur[[uluk]]itele ([[põhjapõdrad]], koopakarud, [[mammutid]]). Varasemast rohkem on leitud tuleasemeid, oluline oli tule valvamine. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, küpsetamine ja tuhas hautamine.
 
Ajavahemikus 350 000 (sageli antakse vanimaks dateeringuks 150 000) – 30 000 a tagasi eksisteeris ''[[Homo neanderthalensis]]''. Esimene neandertallase leid saadi juhuslikult mullatööde käigus 1856. a [[Neanderi org|Neanderi orust]] [[Saksamaa]]l. Luid on leitud mitmelt poolt [[Euroopa]]st, [[Lähis-Ida]]st, [[Aafrika]]st ja [[Aasia]]st. Neandertallasele kuulub [[Moustier´ kultuur]], mille kiviriistad on [[Acheuli kultuur]]i omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti [[kildtehnika]]. Moustier kultuuri ajast on teada hoonepõhju. Mammutikütid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. [[paleoantropoloogia|Paleoantropoloogid]], [[arheoloogia|arheoloogid]] ja [[geneetika|geneetikud]] on jõudnud järeldusele, et [[neandertaallane]] ei ole meie esivanem, vaid meie eellastega sadu tuhandeid aastaid paralleelselt arenenud liigiga.
 
[[Fülogeenia|Fülogeneetiliselt]] on [[viimane ühine esivanem]] (MRCA – Most Recent Common Ancestor) [[homo sapiens]]il emaliinis [[Mitokondriaalne Eeva]] (mt-MRCA), kes elas [[Aafrika]]s umbes 200 000 aastat tagasi ja isaliinis [[Aadama Y-kromosoom]] (Y-MRCA), kes elas 90 000 aastat tagasi.
 
Ajavahemikus 350 000–30 000 (sageli antakse vanimaks dateeringuks 150 000) – 30 000 aaastat tagasi eksisteeris ''[[Homo neanderthalensis]]''. Esimene neandertallase leid saadi juhuslikult mullatööde käigus [[1856]]. aaastal [[Neanderi org|Neanderi orust]] [[Saksamaa]]l. LuidHiljem on luid leitud mitmelt poolt [[Euroopa]]st, [[Lähis-Ida]]st, [[Aafrika]]st ja [[Aasia]]st. Neandertallasele kuulub [[Moustier´' kultuur]], mille kiviriistad on [[Acheuli kultuur]]i omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti [[kildtehnika]]. Moustier' kultuuri ajast on teada hoonepõhju. Mammutikütid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. [[paleoantropoloogia|Paleoantropoloogid]], [[arheoloogia|arheoloogidarheoloog]]id ja [[geneetika|geneetikudgeneetik]]ud on jõudnud järeldusele, et [[neandertaallane]] ei ole meie esivanem, vaid meie eellastega sadu tuhandeid aastaid paralleelselt arenenud liigigaliik.
 
[[Fülogeenia|Fülogeneetiliselt]] on [[viimane ühine esivanem]] (MRCA – ''Most Recent Common Ancestor'') ''[[homo sapiens]]'''il emaliinis [[Mitokondriaalne Eeva]] (mt-MRCA), kes elas [[Aafrika]]s umbes 200 000 aastat tagasi ja isaliinis [[Aadama Y-kromosoom]] (Y-MRCA), kes elas 90 000 aastat tagasi.
 
==Välislingid==
*[https://www3.nationalgeographic.com/genographic/atlas.html National Geographic’u atlas ]
 
[[Kategooria:Esiaeg]]