Vikipeedia

Olav II Haraldsson: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
3. rida:
'''Olav II Haraldsson''' (Oma eluajal tuntud kui '''Olav Paks''' (''Olav Digre'') ja peale pühakuks kuulutamist '''Püha Olav'''; [[995]]–[[29. juuli]] [[1030]]) oli [[Norra kuningas]] aastatel [[1015-1028]].
 
Olaf sündis [[995|995.]] aastal [[Harald Grenske]] peresse, ning oli [[Harald Hårfagre]] lapselapselaps. Ta kasvas üles [[Ringerike]]’s’ s, [[Kagu-Norra|Kagu-Norras]]. Ta ristiti [[Rouen]]’is’ s, kus ta oleks pidanud kohtama benetiktiinsetbenetiktiinlikku suundumust. Lühikese aja pärast, [[1015|1015.]] aastal, lahkus ta Inglismaalt, et hakata kandma Norra kuninglikku krooni.
 
Selgelt kõrgelt intelligentne mees, oli [[Olav II]] siiras oma kavatsustes. Ta oli andekas luuletaja ja omas suurepäraseid oskusi poliitilise ja sõjalise strateegina.
11. rida:
Võim uuristas ta jalgealust ja ta oli sunnitud põgenema. Oma viimase aasta veetis ta oma sugulase juures [[Kiiev]]is. See linn oli selleks ajaks kasvanud [[Ida-Euroopa]] vaimseks keskuseks, kus [[teoloogia]] ja [[filosoofia]], [[klooster|kloostrid]] ja [[kunst]] õitsesid.
 
[[1030|1030.]] aastal pöördus ta tagasi [[Norra]], et saavuta tagasi võim. [[29. juuli|29. juulil]] toimus [[Stiklestad]]is otsustav lahing. Vähemuses ja allasurutuna oma vastaste poolt, kuningas langes. Tema keha toimetati sealt ära, et see sängitada mulda liivamadalikule Nidarose linna (praegune [[Trondheim]]), kus [[Nidarose katedralkatedraal]] praegu seisab.
 
Peagi hakkasid toimuma imepärased asjad. Näiteks oli päikesevarjutus koheselt seostatud lahinguga, kandes juskuijustkui Taeva vihast sõnumit ja tähendust, et [[Stiklestad]] oli Kolgata varju all, kui oli „pimedus keset päeva“. Kuuldused kuninga ootamatust paranemisest olid ohjeldamatud. Üks huvitavamaid lugusid oli mehest, [[Tore Hund]]’ist’ st, kes kuninga tappis. Tema vigastatud käsi olevat paranenud pärast seda, kui kuninga veri sellele tilkus, põhjustades meest muutma tema suunda. Otsides lunastust, pöördus ta palverännakule [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]].
 
Olavi surnukeha kaevati rohkem kui aasta, pärast selle matmist, taas üles, ning piiskop kuulutas ta rahva poolehoiul pühakuks. Pühakskuulutamine ehk kanoniseerimine oli siikisiiski probleem kohaliku kiriku jaoks, kuid Olavi pühalikkus oli sellest hoolimata täielikult kinnitatud [[Rooma paavst]]i poolt.
 
Olav oli pühitsetud [[märter|märtrina]]. Peale selle oli ta kõrgesti austatud, kui [[Norra apostel]], sest ta viis lõpule pika ja vaevalise protsessi [[Norra ristiusustamine|ristiusustamises]]. Kombinatsioon [[märter|märtrist]] ja [[apostel|apostlist]] on unikaalne, ja võib-olla määrab selle kõige tähtsama põhjuse, miks tema kultus kasvas nii tugevalt ja küündis nii kaugele.
21. rida:
[[Stiklestadi lahing]] paistab olevat läbikukkunud kuninga otsustav kokkuvarisemine. Kuid ometi, kaks peamist eesmärki, mille nimel Olav võitles, olid [[Norra ühendamine]] ja [[Norra ristiusustamine|ristiusustamine]], ning peale nende lõpliku saavutamise, läbi tema surma [[märter|märtrina]], võib öelda, et ei ühegi teise mehe surm ei ole olnud nii suure mõjuga [[Norra ajalugu|ajaloos]].
 
Olavist sai inimeste poolt sügavalt armastatud mees, sest oma vaadetega meeldis ta enam-vähem kõigidelekõikidele gruppidele. Ta oli nii talupoegade kui meremeeste meister, reisivate ja rändavate kaupmeeste ning linnaelanike kaitsepühak, monarhia kaitsja ja vaesuse vastu võitleja.
 
Legendid kuningast pakkusid väga palju huvitavat ja värvikat sündmustikku, mis tundus kasvavat iga mööduva generatsiooniga. Paljud [[Skandinaavia skulptor|Skandinaavia skulptorid]] ja [[Skandinaavia kunstnik|kunstnikud]] on teda kujutanud.
Pühak-kuningana on Olav läbi kogu keskaja saavutanud kaitsepühaku staatuse mitte ainult [[Norra]]s, vaid oli austatud sama palju ka naaberriikides. Nii kajastus tema mõju veelgi kaugemale: pärast seda kui kuningas Olav oli nimetatud [[pühak|pühakuks]], 1031 aasta augustis, levis tema kultus nagu kulutuli üle skandinaavia, [[Briti saared|Briti saartele]] ja [[hansa|hansalinnadesse]] mööda [[Balti meri|Balti merd]], leides pooldajaid nii [[Madalmaad|Madalmaades]] kui [[Normandia|Normandias]], ja isegi nii kaugel, kui [[Hispaania|Hispaanias]], [[Venemaa|Venemaal]] ja [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]]. Näiteks on vanim säilinud pilt Olavist maalitud Betlemaühe Nativity[[Betlem|Betlema]] Church’ikiriku piilarile.
 
[[Kuningad]] refereerisid Olavit oma korraldustes, käskkirjades ja kirjades regulaarselt, kuni liiduni [[Taani|Taaniga]].
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Olav_II_Haraldsson"