Vibur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Vibur''' ehk '''flagell''' on [[bakter]]ite, [[arhed]]e ja väiksemate [[eukarüoodid|eukarüootide]] pikk, jäik ja niitjas liikumis[[organell
Eristatakse kolme tüüpi vibureid: bakteri-, arhe- ja eukarüoodivibur. Ka inimesel on viburiga rakke, näiteks meeste [[sperm]]atosoidid.▼
Viburi diameeter jääb vahemikku 20...30 [[nanomeeter|nanomeetrit]], pikkus umbes 10 [[mikromeeter|mikromeetrit]].
Rakkude viburid võivad olla nähtavad nii [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] (väga harva; tavaliselt tehakse see seal nähtavakas [[peitsimine (bioloogia)|peitsimisega]] jt molekulaarbioloogiliste võtetega) kui [[elektronmikroskoobis|elektronmikroskoobis]]. Esimesena vaatles vibureid bakteril ''Chromatium okenii'' [[Christian Ehrenberg]] [[1836]]. aastal ja bakteril ''Spirillum volutans'' [[Ferdinand Cohn]] [[1872]]. aastal.
Viburid võivad paikneda üksikult või kimpudena, kinnitudes raku poolustele, nende lähedale, raku küljele või kogu raku väliskestale. Baktereid, kellel on üks vibur, nimetatakse monotrihhideks. Baktereid, kellel on ühes otsas mitu viburit, nimetatakse lofotrihhideks ehk monopolaarseteks polütrihhideks. Baktereid, kellel on kummaski otsas üks vibur, nimetatakse bipolaarseteks monotrihhideks. Baktereid, kellel on kummaski otsas mitu viburit, nimetatakse bipolaarseteks polütrihhideks. Baktereid, kellel on mõlemal küljel viburikimbud, nimetatakse peritrihhideks. On ka ebatüüpilise viburite paigutusega baktereid.
Viburi pöörlemiskiirus võib olla väga erinev, näiteks [[soolekepike]]sel (''Escherischia coli'') on see maksimaalselt 15 000 pööret/minutis, mõnedel ''[[Vibrio]]'' perekonda kuuluvatel bakteritel aga veel suurem.▼
Viburid koosnevad [[valk|valgust]] nimega [[flagelliin]]. Sellest moodustub [[heeliks]]ikujuline viburiniit, mille keskel on kanal. Viburiniit on konksja jätke abil ühendatud viburi [[mootor]]i ehk basaalkehaga. Basaalkehas on valgulistest ketastest koosnevad [[staator]] ja [[rootor]]. Rootori paneb pöörlema prootongradiendi energia ehk nn prootonpump - [[prooton]]ite voog läbi staatori. Selle täpne mehhanism ei ole aga lõpuni selge. Rootori pöörlemine antakse edasi viburiniidile, mis siis [[sõukruvi]] taoliselt raku liikuma paneb. Ühele viburi pöördele kulub 256 H+ iooni energia.
▲Eristatakse kolme tüüpi vibureid: bakteri-, arhe- ja eukarüoodivibur.
▲Viburi pöörlemiskiirus võib olla väga erinev, näiteks [[soolekepike]]sel (''Escherischia coli'') on see maksimaalselt 15 000 pööret/minutis, mõnedel ''[[Vibrio]]'' perekonda kuuluvatel bakteritel aga veel suurem. Bakteri liikumiskiirus on umbes üks kehapikkus sekundis. Viburi pöörlemissuund muutub perioodiliselt, see võimaldab bakteril liikumissuunda muuta.
Viburi mootor on ainuke teadaolev looduslikku algupära [[ratas]]. Selle keerukat ehitust kasutas [[Michael Behe]] argumendina nn intelligentse disaini kasuks, väites, et evolutsiooniliselt on sellise süsteemi tekkimine võimatu. [[Richard Dawkins]] jt evolutsionistid on seda väidet hiljem ümber lükanud.
[[Kategooria:Rakubioloogia]]
| |||