Auguste Karoline: erinevus redaktsioonide vahel

Kullamaa kiriku kooriruum

Kui 1816. a. peale isa surma printsessi vanem poeg Wilhelm I von Württemberg troonile astus oli ta kohtumisel Vene keiser Aleksander I-ga 1819. a. muret avaldanud, et tema ema laip kuskile Eesti kirikuse või selle ümbruskonnas maetud on. Keiser tegi Eestimaa tsiviilkubernerile ülesandeks “kõik Eestis ringlevad teated printsessi elu ja surma kohta kokku koguda”. Siit nähtub, et printsessi lähikondlastel puudus kontakt Augustega ja tema surma- ja matmiskohtki võis neil olla teadmata. Kõige täpsemaks tunnistuste andjaks oli Kullamaa pastori (pastor Dahl oli ametis 1748 kuni surmani 1795) tütar, keda on eespool ka tsiteeritud. Eestimaa kindralkuberneri käsul avati 1819. a. 10. novembril printsessi hauakamber. Selle kohta tehtud protokollis antakse väga üksikasjaline ülevaade hauakambri ja laiba olukorrast. Laialtlevinud jutt, et printsessi kõrvale on maetud ka tema vastusündinud laps, ei leidnud kinnitust. Kirstus oli ainult printsessi surnukeha. Komisjon leidis, et surnu asukoht ei ole vääriline nii kõrgele isikule. Kirst võeti hauakambrist välja ja maeti 13. novembril kiriku kooriruumi keskele, kus asusid tähtsamate aadlike hauakambrid. Neli nädalat hiljem 7. detsembril 1819 leidis keiser Aleksander I korraldusel aset printsessi kristlik matus. Sellega ei olnud selle õnnetu naise luud-liikmed veel lõpliku rahu saanud. 1850. aastate algul võeti hauakamber uuesti lahti, kuna hauakivi üks nurk oli vajuma hakanud. Tollane Kullamaa köster on rääkinud, et kirstu kaas olevat mingil moel lahti tulnud ja sellest olevat leitud lisaks printsessi kõdunenud laibale veel ka väikese lapse luustik, mille olemasolu tollane Kullamaa koguduse pastor Paul Eberhard on aga eitanud. Nii jäi endiselt liikvele jutt, et printsess sünnitas vahekorrast Reinhold Wilhelm von Pohlmanniga lapse, kelle mees koos naisega ära tappis.Kuulduste järgi olevat printsessi põrm millalgi Kullamaa kirikust ära viidud. Kuhu ja millal, selle kohta siinkirjutajal andmed puuduvad. Kullamaa kirikus on siiski printsessi hauaplaat, mis ei asu küll endisel kohal kooriruumiees, vaid hoopis kantsli kõrval. Kuninglikust soost naise salapärane lugu on samuti põlvest põlve edasi elanud.