Erinevus lehekülje "Richard Kleis" redaktsioonide vahel

Lisatud 1226 baiti ,  13 aasta eest
resümee puudub
'''Richard Kleis''' ([[6. oktoober]] [[1896]] [[Tallinn]] – [[18. juuni]] [[1982]] [[Tartu]]) oli [[eesti]] ajaloolane ja filoloog.
 
Kleis õppis aastatel [[1907]]–[[1915]] Tallinnas Nikolai I Gümnaasiumis (hilisem Tallinna I Keskkool), lõpetades selle kuldaurahaga. Tema koolivennaks oli [[Peeter Tarvel]], kes sai tema heaks sõbraks ning nende tihedad kontaktid jätkusid kuni [[1940. aastad|1940. aastateni]]. Sarnaselt Tarveliga läks ka Kleis Peterburi Ülikooli ajalugu, lisaks veel ka vanu keeli õppima, kuid [[1916]]. aastal oli ta sunnitud minema sõjaväkke ning ta stuudium katkes. Hiljem osales ta ka [[Vabadussõda|Vabadussõjas]], alles seejärel sai ta taas ülikooli minna. [[1925]]. aastal lõpetas Kleis Tartu Ülikooli ajaloolasena ning läks tööle [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]isse Tartus. Ta tegutses seal ajaloo, kodanikuõpetuse ja ladina keele õpetajana, pälvides suure tunnustuse. Alates [[1930]]. aastast oli ta ka Treffneri kooli inspektor. [[1934]]. aastal kaitses Kleis ka ajaloomagistri kraadi. Selleks ajaks oli ta juba üle-eestiliselt tunnustatud teadlane, kes oli aidanud koostada esimest "Eesti Bibliograafilist Leksikoni" (EBL), toimetanud mahuka koguteose "Tartu" ning asunud esimese "[[Eesti Entsüklopeedia]]" (EE), peatoimetaja8 kohale (kuni aastaniköidet [[19351932]],–[[1937|37]]) milpeatoimetaja selle 8 köidet avakldatud sai)kohale. Lisaks sellele tegeles ta ka mitmete keeleteadust puudutavate küsimustega, ent huvitus ka antiikajaloost.
 
[[1940]]. aasta juunipöörde ja Saksa okupatsiooni ajal töötas Kleis kooliõpetajana edasi, kuid [[1944]]. aastal, mil ajaloolastest valitses suur puudus (paljud neist olid kas põgenenud läände, sõja ajal hukkunud või võimude silmis ideoloogiliselt ebasoovitavad), võeti ta tööle Tartu Ülikooli ning määrati õige pea ka [[Eesti Teaduste Akadeemia|ENSV Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] direktoriks. Lisaks sellele töötas ta aastatel [[1944]]–[[1947]] ka "Teadusliku Kirjastuse" peatoimetajana. [[1950]]. aastal algas aga äge "kodanlike natsionalistide" vastane kampaania ning ka Eesti ajal liialt silma paistnud Kleis kaotas oma kohad. Ta oli sunnitud hakkama Tartu raamatukapluseraamatukaupluse nr. 43 (nimega "Teadus") töötajaks, tõustekstõustes peagi selle juhatajaks. Selles ametis olles viis ta poe teaduslikult väga kõrgele tasemele. [[1954]]. aastal õnnestus KelisilKleisil taas saada tööle Tartu Ülikooli tööle saada, kus õpetas kuni pensionile minekuni [[1978]]. aastal ladina keelt ja antiikkirjandust. Lisaks sellele tegeles Kleis ka olulisel määral teadustööga, ollesoli esimese "[[Eesti nõukogude entsüklopeedia]]" (ENE) toimetuskolleegiumi liige, toimetadestoimetas "[[Antiigileksikon]]i" ning tõlkidestõlkis [[Läti Henriku kroonika]] eesti keelde.
 
==Teenetemärgid==
 
==Kirjandus==
* [[Rudolf Põldmäe]], "Suure entsüklopedisti juubeliks" (Richard Kleis 75) – [[Keel ja Kirjandus]] [[1971]], nr 10, lk 636–638
*[[Hillar Palamets]]. ''Richard Kleis- 100''. Kleio 1996/4, lk 58.
* "Rikas võti: antiik ja entsüklopeediad. Richard Kleis 85" (juubilar vastab [[Trivimi Velliste]] küsimustele) – [[Sirp ja Vasar]] [[9. oktoober]] [[1981]], lk 3
* [[Eduard Vääri]], [[Ain Kaalep]], "Richard Kleis. ''In memoriam''" – [[Sirp ja Vasar]] [[2. juuli]] [[1982]], lk 4
* [[Leo Metsar]], "''Scientia potentia est''. Richard Kleis 6. X 1896 – 18. VI 1982" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1986]], nr 10, lk 1435–36
* "Treffoonia 110", [[Tartu]] 1993, lk 155–165, 204–205, 206–212, 230–237, 246–250
* [[Hillar Palamets]]. ''"Richard Kleis- 100''." – [[Kleio (ajakiri)|Kleio]] [[1996/]], nr 4, lk 58.
* Eduard Vääri, "Eeskätt isiklikku Richard Kleisist ja tema tegevusest" – Keel ja Kirjandus 1996, nr 10, lk 692–695
* Eesti kirjanike leksikon. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[2000]], lk 208–209 (artikli autor [[Jaan Unt]])
* "1000 tartlast läbi aegade". Koostanud [[Lembit Ainsoo|Lembit]] ja [[Uno Ainsoo]], [[Liivimaa Mälu]], Tartu [[2003]], lk 172
 
== Välislingid ==
* [[Anne Lill]], [http://www.ut.ee/klassik/est/ajalugu/kleis100.html "''Magistro venerabili - grato animo'': Richard Kleis 100"] – Keel ja Kirjandus 1996, nr 10, lk 709–711
 
{{DEFAULTSORT: Kleis, Richard}}
Anonüümne kasutaja