Hans Oldekop: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
Aastatel [[1903]]–[[1905]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]is, hiljem ka [[Leipzig]]is ja [[München]]is, kuulates muuhulgas ka [[Karl Lamprecht]] loenguid. [[Doktorikraad]]i sai ta [[1908]]. aastal [[Viini ülikool]]is, väitekija teemaks oli "Die Anfänge der katolischen Kirche bei den Ostseefinnen. Eine untersuchungüber die formen der religiösen Expansion im Mittelalter". Pärast seda täiendas end [[Helsingi]]s, [[Varssavi]]s ja [[Kiiev]]is.
 
Oldekop osales [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]], seejärel [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] aastast [[1917]], ühinedes [[Eesti rahvusvägi|Eesti rahvusväega]]. Paraku rikkus ta oma sõjas ka tervise, mistõttu suri üpris noorelt.
 
Eestikeelse Tartu Ülikooli avamise järel [[1919]]. aasta lõpus sai Oldekopist üldajaloo professor, kelleks ta jäi kuni oma surmani.
 
Tema ja [[Arno Rafael Cederberg]]i eestvedamisel rajati [[Akadeemiline Ajaloo Selts]]. Seltsi eestvõttel avaldatud Ajaloolises ajakirjas avaldas Oldekop oma lemmikteemat - [[keskaeg]]a - puudutavaid artikleid (vt teoseid!).
 
== Teoseid ==