Eesti Vabariigi põhiseadus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kristjans (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Telempe (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
3. rida:
'''Eesti Vabariigi põhiseadus''' on [[Eesti]] riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste [[positiivne õigus|õigus]]lik alusdokument.
 
== Põhiseadus Eesti Vabariigis ==
Põhiseadust või konstitutsiooni võib mõista lisaks sellele nii formaalses kui ka materiaalses tähenduses. Formaalses tähenduses on põhiseadus põhiseadusandja poolt antud riigi kõrgeima õigusjõuga akt, mille muutmine on seadusega võrreldes raskendatud. Materiaalse definitsiooni kohaselt sätestab põhiseadus riigivõimu organisatsiooni ning kõrgeimate riigiorganite ülesanded ja kompetentsid, garanteerib kodanike põhiõigused ja vabadused ning määratleb riigi põhiväärtused ja põhiülesanded.
 
Eesti keeles on termin "[[põhiseadus]]" erinevalt paljudest teistest keeltest selgelt normatiivse tähendusega termin. Ta tähendab: riigi põhikorda sätestav seadusandlusakt; põhikiri; põhiline, peamine seadus (Eesti kirjakeele seletav sõnaraamat).
 
Seevastu võõrsõnalise vastena kasutusel olevat mõistet "[[konstitutsioon]]" võib tõlgendada nii normatiivselt kui ka empiiriliselt. Konstitutsioonil normatiivses tähenduses on sama tähendus mis põhiseadusel. Empiiriline dimensioon hõlmab aga kehtiva tegelikkuse, selle, milliseid reegleid riigis tegelikult järgitakse.
 
Põhiseadust või konstitutsiooni võib mõista lisaks sellele nii formaalses kui ka materiaalses tähenduses. Formaalses tähenduses on põhiseadus põhiseadusandja poolt antud riigi kõrgeima õigusjõuga akt, mille muutmine on seadusega võrreldes raskendatud. Materiaalse definitsiooni kohaselt sätestab põhiseadus riigivõimu organisatsiooni ning kõrgeimate riigiorganite ülesanded ja kompetentsid, garanteerib kodanike põhiõigused ja vabadused ning määratleb riigi põhiväärtused ja põhiülesanded.
 
Samas on põhiseadus ka rahvusliku kogukonna identiteedi ja püüdluste väljenduseks ning märgiks oma ajastu vaimust. Seega ei ole riigi põhiseadus üksnes juriidiline dokument, ta on ka poliitiline ja rahvuslik-kultuuriline dokument.
 
Põhiseaduse tekkesituatsiooni iseloomustab olukord, kus ühelt poolt on rahval kui suveräänil piiramatu õigus kehtestada mida tahes, ja teiselt poolt kohustus konstitueerida rahulikku kooseksisteerimist võimaldav põhikord, lähtudes enamasti ajalooliselt juurdunud tõekspidamistest ja väärtustest.
 
Kuna põhiseadusandlik võim ei ole ainult ühekordse akti aluseks, vaid kestev jõud, mis võib igal ajal kehtestada uue õiguse, on see tõsiasi ka põhiseadusandja kontrolli mehhanismiks. Kui põhiseadusandja ei pea kinni temal lasuvast kohustusest, on suveräänsel rahval õigus heita tema põhiväärtustele mittevastav põhikord kõrvale ja kehtestada uus neile väärtustele vastav põhikord.
 
Eesti keeles on termin "[[põhiseadus]]" erinevalt paljudest teistest keeltest selgelt normatiivse tähendusega termin. Ta tähendab: riigi põhikorda sätestavsätestavat seadusandlusakt;seadusandlusakti, põhikiri;põhikirja põhilinevõi põhilist, peaminepeamist seadus (seadust.<ref>Eesti kirjakeele seletav sõnaraamat).</ref>
=='''Põhiseaduse preambula'''==
 
Seevastu võõrsõnalise vastena kasutusel olevat mõistet "[[konstitutsioon]]" võib tõlgendada nii normatiivselt kui ka empiiriliselt. Konstitutsioonil normatiivses tähenduses on sama tähendus mis põhiseadusel. Empiiriline dimensioon hõlmab aga kehtiva tegelikkuse, selle, milliseid reegleid riigis tegelikult järgitakse.
*[[Preambula]] on põhiseaduse koostisosa, olles selle proloogiks. Ta kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada. Preambulast selgub, et konstitutsioon nõuab järgimist mitte vaid tema elegantse lihvituse ja printsiipide väärtuse poolest, vaid just seepärast, et ta on ellu kutsutud ja vastu võetud rahva poolt.
 
==''' Põhiseaduse preambula''' ==
**'''[[1992]]. aasta [[Eesti Vabariigi põhiseadus (kehtiv)|põhiseaduse]] preambula''':
* [[Preambula]] on põhiseaduse koostisosa, olles selle proloogiks[[proloog]]iks. Ta kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada. Preambulast selgub, et konstitutsioon nõuab järgimist mitte vaid tema elegantse lihvituse ja printsiipide väärtuse poolest, vaid just seepärast, et ta on ellu kutsutud ja vastu võetud rahva poolt.
::Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade - võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.
 
** '''[[19381992]]. aasta [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938kehtiv)|põhiseaduse]] preambula:''':
::Eesti rahvas kõikumatusKõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku endamääramiseenesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud õigluselevabadusele, seaduseleõiglusele ja vabaduseleõigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis jääbpeab rahvavalitsuslikultagama aluseleesti valitsetavaks vabariigiks, kus kõrgeim võim on rahva käes,rahvuse ja midakultuuri juhibsäilimise valitavläbi riigipeaaegade tema- pooltvõttis ametisseEesti kutsutavarahvas valitsuse1938. ningaastal kahekojalisejõustunud rahvaesindusepõhiseaduse tasakaalustatud§ koostööl,1 volitasalusel rahvahääletusega1992. kokkuaasta kutsuma28. Rahvuskogu, kes samaljuuni rahvahääletusel antud ülesande täitmiseks võttis vastu järgmise Põhiseaduse:põhiseaduse.
 
** '''[[19331938]]. aasta [[Eesti Vabariigi põhiseadus (19331938)|põhiseaduse]] preambula:'''
:: Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtmisestahtes luuakindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku endamääramise kustumatul õigusel, mis on rajatud õiglusele ja, seadusele ja vabadusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevateletulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üleüldisesüldises kasus, võttismis vastujääb jarahvavalitsuslikul määrasalusel Asutavavalitsetavaks Koguvabariigiks, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja hiljemmida rahvahääletusejuhib kauduvalitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl, volitas rahvahääletusega kokku kutsuma Rahvuskogu, kes samal rahvahääletusel antud ülesande täitmiseks võttis vastu järgmise põhiseadusePõhiseaduse:
 
** '''[[19201933]]. aasta [[Eesti Vabariigi põhiseadus (19201933)|põhiseaduse]] preambula:'''
:: Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud õiglusele ja seadusele ja vabadusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevatele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üleüldises kasus, võttis vastu ja määras Asutava Kogu ja hiljem rahvahääletuse kaudu järgmise põhiseaduse:
 
** '''[[19921920]]. aasta [[Eesti Vabariigi põhiseadus (kehtiv1920)|põhiseaduse]] preambula:''':
::Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud õiglusele ja seadusele ja vabadusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevatele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üleüldises kasus, võttis vastu ja määras Asutava Kogu kaudu järgmise põhiseaduse:
 
== Vaata ka ==
* [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)]]
* [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)]]
* [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1933)]]
* [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)]]
* [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele]] 1918
 
== Allikad ==
<references />
 
== Välislingid ==
 
* [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12846827 Eesti Vabariigi põhiseadus]
==Vaata ka==
* [http://www.hot.ee/evp1938/evp.htm 1938. aasta põhiseadus]
*[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)]]
*[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)]]
*[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1933)]]
*[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)]]
*[[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele]] 1918
 
==Välislingid==
*[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12846827 Eesti Vabariigi põhiseadus]
*[http://www.hot.ee/evp1938/evp.htm 1938. aasta põhiseadus]
 
{{Täienda}}