Eepos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Eepos]] tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast ''εποποιΐα'' (''epopoiia'', ''epos'' –kõne, ''poiein'' –teha), mis tähistas üldiselt [[heksameeter|heksameetris]] kirjutatud [[luule]]teost.
Värsseeposi on üldiselt liigitatud '''rahvaeeposteks''' ja '''kunsteeposteks'''. Jaotus põhineb [[18. sajand]]i lõpul [[Euroopa]] kirjanduses valitsevaks tõusnud [[romantism|romantilisel]] nägemusel, mille järgi on rahvaeeposed sündinud rikkumatu rahva vaimust kollektiivse loomistöö tulemusena, loojad on sageli nime poolest tundmatud. Kunsteeposed on seevastu teadaolevate üksikautorite looming (nt [[Homerose „Ilias"]]).
Evolutsionistliku ehk arenguloolide eeposte päritoluteooria vaatenurk on pärit loodusteadustest, kuid sai omaseks ka rahvaluuleteaduses. [[Folkloristika]]s nn. soome koolkonna ehk võrdlev-ajaloolise uurimismeetodi eelkäija [[Julius Krohn]] arvas, et [[rahvalaul]]ud arenevad nagu kasvavad sulaga lumepallid: pisematest laulukildudest põimub vähehaaval ühe pikemaid ja seikaderohkemaid laulutervikuid. Kui areng saab kesta häirimatult, ongi tulemuseks eepos.
7. rida:
Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sündi kirjaoskuse tekkimisega. Sellest vaatenurgast pole mingit põhimõttelist vahet rahva- ja kunsteepose vahel. Kõik eeposed on raamatusse raiutud luule, mis eeldavad kindlat autorit, andekat ja professionaalset värsiseppa, kuigi tema taga on pikaaegne omakeelne laulupärimus.
Tänapäevase käsitluse järgi pole võimalik mingit üldkehtivat eeposte sünni- ja arenemisteooriat esitada. Täpsemaks liigutuseks tuleb lugeda [[Lauri Honko]] oma:
'''1) suulised eeposed'''; '''2) pärimusele orienteeritud eeposed ehk pärimuseeposed'''; '''3) kunsteeposed'''. Peale sünniviisi erinevad eeposed üksteisest ka sisu ja vormi poolest. Sisu alusel on neid liigitatud näiteks sangarieeposteks, ajaloolisteks, usundlikeks, idüllilisteks ja koomilisteks eeposteks, hõimu- ja loomaeeposteks jne.
|