Prioonid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kendall (arutelu | kaastöö)
P typod, siselingid
Kendall (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
'''Prioonid''' ehk '''priionid''' (mittesoovitav eestikeelne vorm ''prion'') (tuleneb [[inglise keel|inglisekeelsest]] '''''pr'''otein '''i'''nfectious (infecti'''on''') particles'') on [[viirus]]test väiksemad, ainult [[valk|valgust]] koosnevad [[nakkushaigus]]etekitajad.
 
HaigusePrioonid kui haigustekitajad avastas ameeriklane [[Stanley Prusiner]], mille eest sai ta 1997. aasta [[Nobeli preemia]].
 
Prioonid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonid põhjustavad mitmeid neurodegeneratiivseid haigusi imetajatel: skreipi (inglise ''scrapie'') lammastel, veiste käsnjas ajuhaigus ehk [[hullulehmatõbi|"hullu lehma" tõbi]] ja [[Creutzfeldti-Jakobi tõbi]] inimestel.
11. rida:
== Prioonhaigused ==
 
Inimesel on eristatud neljavähemalt viite prioonhaigust:
*[[Kuru (haigus)|Kuru]]
*[[CreutzfeldtCreutzfeldti-Jakobi tõbi]] ja selle uus variatsioon (CJD ja vCJD)) - 15% pärilikud ja enamus sporaadilised
*[[Gerstmann-StraussleriStraussler-Scheinkeri tõbi]] (GSD) - enamus juhtudest leitud perekondlikult pärilikuna (mõnel juhul 4-6 põlvkonda kordusi)
*[[Fataalne perekondlik unetus]] (''fatal familial insomnia'', FFI) - ainult pärilikuna mõnes suguvõsas
 
Mõned uurijad peavad prioonhaiguseks ka [[Alpersi sündroom]]i - lastel esinevat degeneratiivset haigust, mille puhul aju käsnja degeneratsiooniga kaasneb sageli maksa tegevuse häireid.
 
Need haigused võivad olla kas [[pärilikkus|pärilikud]] (dominantsed), sporaadilised (tundmata põhjusega üksikjuhud) või nakkuslikud.