Meriroosilised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{Taxobox
Meriroosilised ehk aktiinid kuuluvad ainuõõssete hulka, lilli meenutavate õisloomade seltsist. Ladina keeles Actiniaria. Neid on üle 1000 liigi. Elavad peamiselt troopikameres. Kuni 1,5meetrit läbimõõt. Suurim meriroos on hiidmeriroos. Suuava ümber on rohked kombitsad. Meriroosid näevad välja nagu ohutud veealused taimed, ometigi on nad aktiivsed kiskjad. Kombitsad on kaetud kõrverakkudega, millega halvatakse saakloom. Pärast saagi paralüseerimist sulguvad kombitsad selle ümber ja rebivad selle alla, meriroosi suu suunas. Alumise osaga kinnituvad substraadile ja liiguvad seda mööda aeglaselt. Harilikult on üksikult, kolooniaid moodustavad harva. Kehaõõnde vett tõmmates ja välja surudes muutuvad nende mõõtmed märkimisväärselt. Toiduks filtreerivad planktonit või püüavad kombitsatega suuremaid loomi. Mõned elavad sümbioosis vähkidega või kaladega. Värvus on väga erinev. Eesti lähimeres ei ole meriroose.
| color = pink
| name = Meriroosilised
| image = anemone_monterey_madrabbit.jpg
| image_width = 250px
| image_caption = Meriroos [[Monterey Bay Aquarium]]'is
| regnum = [[Loomad]] ''Animalia''
| phylum = [[Ainuõõssed]] ''Cnidaria''
| classis = [[Õisloomad]] ''Anthozoa''
| subclassis = [[Kuudikkorallid]] ''Hexacorallia''
| ordo = '''Meriroosilised''' ''Actiniaria''
}}
'''Meriroosilised''' ehk '''aktiinid''' (''Actiniaria'') on [[ainuõõssed|ainuõõssete]] hõimkonda kuuluv lilli meenutavate [[õisloomad]]e selts. Meriroosilisi on teada üle 1000 [[liik (bioloogia)|liigi]].
 
Meriroosilised elavad peamiselt troopikameredes. [[Läänemeri|Läänemeres]]t pole neid leitud.
 
== Välisehitus ja eluviis ==
Välisehituselt võivad nad meenutada mõnda [[okasnahksed|okasnahksete]] rühma (näiteks [[meriliiliad|meriliiliaid]]).
 
Meriroosilised on väga värvikirev loomarühm.
Meriroosiliste läbimõõt on kuni 1,5 meetrit. Nende suuava ümbritsevad rohked [[kombitsad]]. Merepõhjas meenutavad nad ohutuid veealuseid taimi, kuid tegu on siiski [[röövloom]]adega. Kombitsad on kaetud kõrverakkudega, millega halvatakse saakloom. Pärast saagi paralüseerimist sulguvad kombitsad selle ümber ja rebivad selle alla, meriroosi suu suunas. Suuvastase (aboraalse) küljega kinnituvad nad [[substraat (bioloogia)|substraadile]], suutes aeglaselt ka põhjas edasi liikuda.
Kehaõõnde vett tõmmates ja välja surudes muutuvad nende mõõtmed märkimisväärselt.
 
Toiduks filtreerivad [[plankton]]it või püüavad kombitsatega suuremaid loomi. Mõned elavad [[sümbioos]]is [[vähid|vähkidega]] või [[kalad]]ega. Enamasti elavad meriroosilised üksikult, harvem kolooniates.
 
Suurimaks meriroosiliseks peetakse [[hiidmeriroos]]i (''Stoichactis kenti'').
 
== Süstemaatika ==
=== Alamseltsid ===
*''[[Endocoelantheae]]''
*''[[Nyantheae]]''
*''[[Protantheae]]''
*''[[Ptychodacteae]]''
 
[[Kategooria:Ainuõõssed]]
 
[[cs:Sasanky]]
[[da:Søanemone]]
[[de:Seeanemonen]]
[[en:Sea anemone]]
[[es:Actinaria]]
[[eo:Maranemono]]
[[fr:Anémone de mer]]
[[io:Aktinio]]
[[it:Actiniaria]]
[[he:שושנות ים]]
[[ka:აქტინიები]]
[[lv:Jūras anemones]]
[[hu:Tengeri anemona]]
[[nl:Zeeanemonen]]
[[ja:イソギンチャク]]
[[pl:Ukwiał]]
[[pt:Anêmona]]
[[ru:Актинии]]
[[simple:Sea anemone]]
[[sk:Sasanky]]
[[sr:Морска саса]]
[[fi:Merivuokot]]
[[sv:Anemoner]]
[[th:ดอกไม้ทะเล]]
[[uk:Актинії]]
[[zh:海葵]]