Vanapõhja keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Old norse, ca 900.PNG|right|250px|thumb|Vanapõhja keele ning selle lähemate sugulaskeelte levik [[10. sajand]]il. Punane ala märgib läänepõhja murret, oranž ala idapõhja murret, roosa ala gutni murret ning roheline ala teiste [[germaani keeled|germaani keelte]] levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest.]]
 
'''Vanapõhja keel''' ehk '''vanaskandinaavia keel''' (rootsi ''fornnordiska'', taani ''oldnordisk'' ehk ''norrønt'', norra ''norrønt'', inglise ''Old Norse'') on [[germaani keeled|germaani keelte]] [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi [[Skandinaavia]]s ning selle elanike ülemereasundustes [[viikingiaeg|viikingiajal]] ja [[keskaeg|keskaja]] alguses, kuni [[13. sajand]]ini. Vanapõhja keel kujunes välja [[muinaspõhja keel]]est [[8. sajand]]il.
 
Mõnikord on eesti keeles vanapõhja keele tähenduses kasutatud ka nimetusi "[[muinaspõhja keel]]" ja "muinasskandinaavia keel" (mis tavaliselt käib vanema põhjagermaani keelekuju kohta). "MuinaspõhjaNeed keel"terminid tähistabtähistavad enamasti siiski vanemat keelekuju, mida räägitikõneldi kuni kaheksanda8. sajandini, kuid (vanapõhja keeleni viinud muutused said küll alguse juba kuuendal6. sajandil.
 
Enamik säilinud vanapõhjakeelseid tekste on kirjutatud selle variandis [[vanaislandi keeleskeel]]es, sest selles on kirjutatud 12.—13. sajandil islandi saagad.
 
==Ajalugu==
Skandinaavia keelte ajaloos võib eristada kolme perioodi. Varaseim on muinaspõhja keel, kus puudusid märkimisväärsed piirkondlikud erinevused. Vanapõhja keeles, mida räägiti 8.—14. sajandinisajandil, oli kaks peamist haru: Ida-Skandinaavia (kuhu kuulusid vanataani ja vanarootsi keel) ning Lääne-Skandinaavia (kuhu kuulusid vanaislandi ja vananorra keel).
 
Vahel kasutatakse ka mõistet „keskpõhja”, mis on pigem ajalooline kui lingvistiline määratlus, kuigi just sel ajal leidsid aset muutused, mis viisid tänapäevaste keelte tekkeni. Kuni [[13. sajand]]ini pidasid kõnelejad ida- ja läänepõhja ning gutni dialekti samaks keeleks. Seda kutsuti ida dialektis ''dansk tunga'' ja lääne dialektis ''dönsk tunga'', mis tähendab [[taani keel]]t.