Vanapõhja keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Old norse, ca 900.PNG|right|250px|thumb|Vanapõhja keele ning selle lähemate sugulaskeelte levik [[10. sajand]]il. Punane ala märgib läänepõhja murret, oranž ala idapõhja murret, roosa ala gutni murret ning roheline ala teiste [[germaani keeled|germaani keelte]] levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest.]]
'''Vanapõhja keel''' ehk '''vanaskandinaavia keel''' (rootsi ''fornnordiska'', taani ''oldnordisk'' ehk ''norrønt'', norra ''norrønt'', inglise ''Old Norse'') on [[germaani keeled|germaani keelte]] [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi [[Skandinaavia]]s ning selle elanike ülemereasundustes [[viikingiaeg|viikingiajal]] ja [[keskaeg|keskaja]] alguses, kuni [[13. sajand]]ini. Vanapõhja keel kujunes välja [[muinaspõhja keel]]est [[8. sajand]]il.
Mõnikord on eesti keeles vanapõhja keele tähenduses kasutatud ka nimetusi "[[muinaspõhja keel]]" ja "muinasskandinaavia keel"
Enamik säilinud vanapõhjakeelseid tekste on kirjutatud selle variandis [[vanaislandi
==Ajalugu==
Skandinaavia keelte ajaloos võib eristada kolme perioodi. Varaseim on muinaspõhja keel, kus puudusid märkimisväärsed piirkondlikud erinevused. Vanapõhja keeles, mida räägiti 8.—14.
Vahel kasutatakse ka mõistet „keskpõhja”, mis on pigem ajalooline kui lingvistiline määratlus, kuigi just sel ajal leidsid aset muutused, mis viisid tänapäevaste keelte tekkeni. Kuni [[13. sajand]]ini pidasid kõnelejad ida- ja läänepõhja ning gutni dialekti samaks keeleks. Seda kutsuti ida dialektis ''dansk tunga'' ja lääne dialektis ''dönsk tunga'', mis tähendab [[taani keel]]t.
|