Aja mõõtmine: erinevus redaktsioonide vahel

Maa pöörlemisperiood [[Päike]]se suhtes (järjestikuste [[tõeline keskpäev|keskpäev]]ade vaheline ajavahemik) on [[päikeseööpäev]], millel põhineb [[päikeseaeg]]. Et Maa [[tiirlemine|tiirleb]] mööda oma [[orbiit|orbiiti]] ümber [[Päikes]]se, siis Päike liigub näiliselt [[kinnistäht]]ede suhtes [[ida]] poole ning selleks, et Päike jõuaks tagasi vaatleja [[taevameridiaan]]ile, peab Maa tegema pisut rohkem kui ühe täispöörde. ([[Taevameridiaan]] on [[taevasfäär]]i [[suurringjoon]], mis läbib maailma [[põhjapoolus]]e ja vaatleja [[seniit|seniidi]]; Päike ületab taevameridiaani tõelisel keskpäeval.) Ent Maa liikumine orbiidil ei ole ühtlane ning tiirlemisorbiidi tasand on [[taevaekvaator]]i suhtes 23,12 ° võrra kaldu. Seetõttu ei ole Päikese liikumine kinnistähtede suhtes ida poole ühtlane ning tõelise päikeseööpäeva kestus oleneb aastaajast, kuid päikeseööpäev on täheööpäevast nelja minuti võrra pikem. Tõeline [[päikeseaeg]], mida saab mõõta [[päikesekell]]aga, ei kulge ühtlase kiirusega. Seetõttu on keskmise päikeseaja põhjal kasutusele võetud keskmine päikeseööpäev, mis võrdub tegeliku päikeseööpäeva aastakeskmisega.

 

 

[[Gravitatsiooniseadus]] võimaldab ennustada [[Kuu]] asendit orbiidil igal antud ajahetkel. Teiselt poolt, Kuu täpne asend võimaldab usaldatavalt aega määrata, sest Kuu liikumine ei aeglustu. Kuu asendi põhjal arvestatavat aega nimetatakse [[efemeriidiaeg|efemeriidiajaks]]. See kulgeb üsna ühtlaselt. 20. sajandi jooksul kogunenud erinevus keskmise päikeseaja ja efemeriidiaja vahel on üle poole minuti.

*[[maailmastandard]]

*[[kalender]]

 

==Välislingid==