Tiit Rosenberg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Tiit Rosenberg''' (sündinud [[26. detsember|26. detsembril]] [[1946]] [[Tsirguliina]]s) on [[Eesti]] ajaloolane, [[Tartu Ülikool]]i õppejõud ja [[Õpetatud Eesti Selts]]i esimees (alates [[1996]]).
 
Rosenberg käis aastatel [[1954]]–[[1962]] Restu 8-klassilises koolis, seejärel kuni [[1965]]. aastani Valga I Keskkoolis, mille lõpetamise järel töötas ta aasta [[Keeni]] 8-klassilise kooli kehalise kasvatuse õpetajana. Seejärel teenis ta kaks aastat Nõukogude armees, misjärel astus [[1968]]. aastal Tartu Ülikooli ajalugu õppima. Peagi asus ta tööle ka [[Ajaloo Instituut]]i, mistõttu pidi õpinguid jätkama kaugõppes, sest instituut asus [[allinnTallinn]]as. [[1973]]. aastal lõpetaski Rosenberg ülikooli kaugõppes ''cum laude''ga. Seejärel läks ta aspirantuuri, kus uuris agraarajalugu [[Artur Vassar]]a käe all. Kuni [[1977]]. aastani oli ta tööl Ajaloo Instituudis, seejärel asus aga Tartu Ülikooli Nõukogude Liidu ajaloo kateedri õppejõuks. [[1980]]. aastal kaitses ta kandidaadikraadi, mille kinnitamise järel [[1982]]. aastal võis ta asuda dotsendi kohale. Tema kandidaaditööd 18.–19. sajandi maatööliste kihi kujunemisest trükis ei avaldatud, ilmselt seetõttu, et ta oli varemalt eesti ajalookirjutuse ajalugu Eesti Vabariigi perioodil uurides tõmmanud endale võimude teravdatud tähelepanu. [[1993]]. aastal sai Rosenbergist pärast [[Sulev Vahtre]] emeriteerumist Eesti ajaloo õppetooli juhataja kohusetäitja ning alates [[1994]]. aastast on ta korraline Eesti ajaloo professor ning õppetooli juht. Aastatel [[1995]]–[[1996]] oli Rosenberg ka Tartu Ülikooli Ajaloo osakonna juhataja. [[1980. aastad|1980.]] ja [[1990. aastad|1990. aastatel]] on ta täiendanud end ka välismaal, nii Venemaal, Saksamaal kui ka Inglismaal.
 
Tiit Rosenberg uurib peamiselt agraarajalugu, eriti mõisate ajalugu ning viimasel ajal ka [[20. sajand]]i alguse Balti maareformide ajalugu, teda võib pidada [[Hans Kruus]]i ja Artur Vassara loodud tugeva Eesti agraarajaloo koolkonna üheks silmapaistvamaks esindajaks. Samuti on ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna Ajaloo ja Arheoloogia Instituudi Eesti ajaloo õppetooli juhataja. Rosenberg on ka prominentsemaid Eesti ajaloo historiograafia (ajalooteaduse ja -kirjutuse) uurijaid, tema sulest on ilmunud enamik kaasaegseid Eestiga seotud ajaloolaste elulugusid, enamasti artiklite kujul. Seetõttu on ta palju tegelenud ka ajalooteooriaga ning aidanud seada sihte Eesti ajaloo uurimise edasisel teel. Rosenberg on üks [[Lennart Meri]] poolt välja kuulutatud projekti "Eesti ajalugu 1700–2000" aktiivsemaid initsiaatoreid ja elluviijaid, tema toimetamisel peaks ilmuma koguteose viies köide, mis käsitleb aastaid [[1816]]/[[1819]]–[[1917]]/[[1918]].