Carl Schirren: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
Schirren oli küll [[geograafia]]alase haridusega, kuid hakkas [[1850. aastad|1850. aastatel]] huvituma [[ajalugu|ajaloost]]. Esialgu tegeles ta peamiselt arvustuste ning lühiartiklite kirjutamisega, selle kümnendi kaalukamaks tööks oli tema arvustus [[Taani hindamisraamat]]u põhjal tehtud töö kohta, milles Schirren avaldas oma seisukohti raamatu sisu kohta tunduvalt laiemalt, kui arvustuse formaat oleks eeldanud (ta kirjutas sisuliselt hindamisraamatust oma uurimuse).
[[1860. aastad|1860. aastatel]] huvitus Schirren üha enam [[poliitika]]st, asudes kaitsma baltisakslasi vaikselt hoogu koguva [[slavofiilsus]]e ja võimaliku [[venestamine|venestuse]] eest. Tema [[Liivimaa]] [[patriotism|patrioodi]] mentaliteet avaldub ka selle aja töödes, kus Schirren rõhutab ajaloo võtmesündmustes osalenud baltisakslaste ([[Wolter von Plettenberg]], [[Johann Reinhold von Patkul]]) tähtsust ja positiivsust. Üle-[[Venemaa]]liselt sai ta tuntuks vastusega slavofiil [[Juri Samarin]]ile, kes oli rünnanud [[Balti erikord]]a. Schirren kaitses oma ajaloolistele argumentidele põhinenud vastuses (aastal [[1869]]) Balti kubermangudes seni kehtinud õiguslikku korda, viidates [[Uusikaupunki
Oma ülejäänud elu veetis Schirren [[Saksamaa]]l, kus tast sai [[Kiel]]i ülikooli ajalooprofessor. Väga mahukaid ajalooteoseid ta ei avaldanud, kuid tegeles mitmete üksikprobleemide uurimisega. Tema põhiliseks huvivaldkonnaks oli [[Põhjasõda]] ning sellega seotud sündmused. Seda uurides Schirren leidis näiteks, et [[Rootsi]] allakäigus polnud süüdi mitte [[Karl XII]], vaid hoopis tema isa [[Karl XI]], kes teatavasti teostas baltisakslastele jaoks äärmiselt ebameeldiva mõisate [[reduktsioon]]i.
10. rida:
== Teoseid ==
*''Livländische Antwort an Herrn Juri Samarin''. [[Lepizig]], [[1869]].
== Kirjandus ==
*[[Juhan Vasar]]. ''Carl Schirren ajaloolasena''. Ajalooline ajakiri, [[1926]].
== Välislink ==
| |||