Ohverdamine Põhjalas: erinevus redaktsioonide vahel

On erinevaid spekulatsioone, miks kehad on aegade jooksul erinevates paikades sohu sattunud. Osa leituid on ilmselt ise õnnetult sisse vajunud osa teadlikult maetud. Kuid peamiseks põhjuseks arvatakse olevat just kas karistus või ohverdamine (P. Globe). Suuremat huvi pakuvad siiski pronksi ja rauaaja leiud, mille juures on tuvastatud üllatavaid ühiseid jooni. Üks neid on paljude laipade juures vägivald. Peale kägistamise ja kõri läbilõikamise on mitmel ohvril torkejäljedi, pähe saadud löögid, mõned ohvrid on kinniseotuna uputatud. Enamik mehi on leitud alasti ning juuksed maha aetud. Mehi ja naisi on ohverdatute hulgas võrdselt, väga vähe on leitud lapsi. Ebatavaliselt palju on leitud füüsilise puudega inimesi, keda arvatavasti taheti eraldada ühiskonnast ning keda valiti ohvriandideks. Näiteks Julius Cesar on märkinud ära oma kommentaarides, et keltide jumalatele meeldisid ohvriandidena kurjategijad, aga kui neid käepärast polnud, siis ohverdati ka süütuid inimesi. Teadlased on ikkagi järeldanud, et rabadest leitud kehad on seotud siiski keldi traditsiooniga, kes suhtusid suure lugupidamisega ümbritsevasse loodusesse, eriti jõgedesse, ojadesse, järvedesse ja soodesse ning jätsid oma ohvriannid vette, olgu siis nendeks inimene või näiteks mõni ese.

Kroonikate andmetel tundub, et inimohvri toomise peamiseks rahuaegseks põhjuseks on arvatavasti olnud viljakuse ja seeläbi elu jätkamise soodustamine.

[[Pilt:300px244px-Gundestrupkarret1.jpeg]]

Taanist Graubelle rabast leitud hõbekatel (vt. pilti) on samuti sooleid. Suur nõu oli enne sohu heitmist koost lahti võetud. Ilmselt oli tegemist pühaliku ohvrianniga. Katlal olev stseen kujuta rituaalset hukkamist. Pada on kaunistatud keltide müütiliste stseenidega ja jumalustega ning ta võib olla Taani sattunud sõjasaagina.