Ohverdamine Põhjalas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
9. rida:
== Leiud soodest==
Teise maaillmasõja järgsetel aastatel oli turvas kui odav kütus Taanis kõrges hinnas. Mõnikord leiti kaugetes üksildastes kohtades töötades peale niiske turbasambla veel muudki.
Kõige rohkem on soodest leitud inimesi Taanist. Enamik neist on surnud aastail 500 a.e.kr- 500 a.p.kr, hilisel pronksi- ja raua ajal. Põhiline asjaolu, miks säilinud kehade ümber pole müstikat on järgmine. Nimelt koosnevad turbarabad peamiselt ladestunud turbasamblast, millest lagunedes eraldub piisavalt huumushapet, mis baktereid lagundavad. Kui happe konsentratsioon on piisav, säilivad nii nahk kui luud; samas võib liiga suur happelisus lahustada luid, kuid ometi säilitada lihased ja naha. Säilimisele aitavad kaasa põhjamaine külm kliima, mis aeglustab lagundamist keha sohu vajumise ajal ning raba alumistes kihtides valitsev hapnikupuudus.
Rabadest leitud kehad võivad olla seotud keldi traditsiooniga, kes suhtusid suure lugupidamisega ümbritsevasse loodusesse, eriti jõgedesse, ojadesse, järvedesse ja soodesse. Kroonikate andmetel tundub, et inimohvri toomise peamiseks rahuaegseks põhjuseks on arvatavasti olnud viljakuse ja seeläbi elu jätkamise soodustamine.▼
On erinevaid spekulatsioone, miks kehad on aegade jooksul erinevates paikades sohu sattunud. Osa leituid on ilmselt ise õnnetult sisse vajunud osa teadlikult maetud. Kuid peamiseks põhjuseks arvatakse olevat just kas karistus või ohverdamine (P. Globe). Suuremat huvi pakuvad siiski pronksi ja rauaaja leiud, mille juures on tuvastatud üllatavaid ühiseid jooni. Üks neid on paljude laipade juures vägivald. Peale kägistamise ja kõri läbilõikamise on mitmel ohvril torkejäljedi, pähe saadud löögid, mõned ohvrid on kinniseotuna uputatud. Enamik mehi on leitud alasti ning juuksed maha aetud. Mehi ja naisi on ohverdatute hulgas võrdselt, väga vähe on leitud lapsi. Ebatavaliselt palju on leitud füüsilise puudega inimesi, keda arvatavasti taheti eraldada ühiskonnast ning keda valiti ohvriandideks. Näiteks Julius Cesar on märkinud ära oma kommentaarides, et keltide jumalatele meeldisid ohvriandidena kurjategijad, aga kui neid käepärast polnud, siis ohverdati ka süütuid inimesi. Teadlased on ikkagi järeldanud, et rabadest leitud kehad on seotud siiski keldi traditsiooniga, kes suhtusid suure lugupidamisega ümbritsevasse loodusesse, eriti jõgedesse, ojadesse, järvedesse ja soodesse ning jätsid oma ohvriannid vette, olgu siis nendeks inimene või näiteks hõbekatel (vt.pilti).
▲
==Kasutatud kirjandus==
| |||