Redaktsioon: 28. detsember 2007, kell 11:50 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. detsember 2007, kell 20:09 redigeeri eemalda RobertRSMN (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 24 535 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:August Wilhelm Hupel.jpeg\|thumb\|August Wilhelm Hupel]] '''August Wilhelm Hupel''' ([[25. veebruar]] ([[juliuse kalender\|vana kalendri järgi]] 14. veebruar) [[1737]] [[Buttelstedt]], [[Saksamaa]] – [[18. jaanuar]] (6. jaanuar) [[1819]] [[Paide]]) oli [[Äksi Andrease Kogudus\|Äksi]] pastor aastail [[1760]]–[[1764]] , [[Põltsamaa Niguliste Kogudus\|Põltsamaa]] pastor aastatel [[1764]]–[[1804]]., kodu-uurija ja literaat. Hupel sündis [[Saksi-Weimari hertsogiriik\|Saksi-Weimari hertsogiriigis]] diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana. Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana. Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel [[1754]]–[[1757]]) [[Jena ülikool]]is. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenistuskohta otsima. Hupelile pakuti koduõpetaja tööd nii [[Sileesia]]s kui ka [[Liivimaa]]l, et parajasti käis [[Seitsmeaastane sõda]], valis ta viimase. Hupel saabus 1757. aasta sügisel [[Riia\|Riiga]]. plaanides Liivimaal töötada vaid paar aastat. Tegelikkuses kodunes ta aga ruttu, jäädes sinna kogu oma ülejäänud eluks.▼ ▲~~Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana.~~ Ta alustas õppetööd ~~Weimari~~[[Weimar]]i gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel [[1754]]–[[1757]]) [[Jena ülikool]]is. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenistuskohta otsima. Hupelile pakuti koduõpetaja tööd nii [[Sileesia]]s kui ka [[Liivimaa]]l, et parajasti käis [[Seitsmeaastane sõda]], valis ta viimase. Hupel saabus 1757. aasta sügisel [[Riia\|Riiga]]. plaanides Liivimaal töötada vaid paar aastat. Tegelikkuses kodunes ta aga ruttu, jäädes sinna kogu oma ülejäänud eluks. Tõenäoliselt juba [[1758]]. aastal sai Hupel endale töökoha [[Äksi]]l, paar aastat hiljem nimetati ta seal pastoriks. [[1764]]. aastal õnnestus tal aga saada tunduvalt prestiižsema [[Põltsamaa kihelkond\|Põltsamaa kihelkonna]] pastoriks, kus parajasti oli majandusbuum ja kirikuõpetaja amet oli majanduslikult enam kui rahuldavalt kindlustatud. Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta ([[1760. aastad\|1760. aastate]] lõpust kuni [[1799]]. aastani).▼ Hupelile pakuti koduõpetaja tööd nii [[Sileesia]]s kui ka [[Liivimaa]]l. Kuna parajasti käis [[Seitsmeaastane sõda]], valis ta viimase. Hupel saabus 1757. aasta sügisel [[Riia\|Riiga]]. plaanides Liivimaal töötada vaid paar aastat. Tegelikkuses kodunes ta aga ruttu, jäädes sinna kogu oma ülejäänud eluks. Tõenäoliselt juba [[1758]]. aastal sai Hupel endale töökoha [[Äksi]]l, paar aastat hiljem nimetati ta seal pastoriks. [[1764]]. aastal õnnestus tal aga saada tunduvalt prestiižsema [[Põltsamaa kihelkond\|Põltsamaa kihelkonna]] pastoriks, kus parajasti oli majandusbuum ja kirikuõpetaja amet oli majanduslikult enam kui rahuldavalt kindlustatud. Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4-köitelises teoses "[[Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland]]" ([[1772]]–[[1785]]) ja jätkväljaannetes "[[Nordische Miscellaneen]]" ning "[[Neue nordische Miscellaneen]]". Kõigil neil väljaannetel oli rohkelt kaastöölisi kõikjal üle Liivi- ja Eestimaa kubermangude. Tema põhjalikku tööd väärtustasid nii kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved, eriti olulised on need aga toonaste olude tundmaõppimiseks ajaloolastele. Koos kohaliku arsti [[Peter Ernst Wilde]]ga andis ta [[Põltsamaa]]l välja esimest eestikeelset ajakirja [[Lühhike öppetus]] (ta tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid eesti keelde). Lisaks andis Hupel välja veel kaheköitelise põllumajandusõpetuse ning tegutses ka [[eesti keel]]e uurija ning uuendajana. Lisaks oli Hupel ka mitmete teiste väljaannete kaastööline nii Baltikumis kui ka [[Saksamaa]]l. Tema töödes hakkavad ennekõike silma valgustusmeelsus ning küllaltki soosiv suhtumine talupoegadesse, eestlastesse ja lätlastesse. Siiski ei saa teda pidada estofiiliks, sest ta pidas senist valitsus- ja ühiskonnakorraldust igati sobivaks ning nõudis vaid majanduslikke ja talupoegade eluolu parandavaid muudatusi, mitte aga elukorralduse radikaalset muutmist. Hupeli ettevaatlik suhtumine ilmnes ka [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal, millele ta oli algusest peale täielikult vastu. ▲Tõenäoliselt juba [[1758]]. aastal sai Hupel endale töökoha [[Äksi]]l, paar aastat hiljem nimetati ta seal pastoriks. [[1764]]. aastal õnnestus tal aga saada tunduvalt prestiižsema [[Põltsamaa kihelkond\|Põltsamaa kihelkonna]] pastoriks, kus parajasti oli majandusbuum ja kirikuõpetaja amet oli majanduslikult enam kui rahuldavalt kindlustatud. Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta ([[1760. aastad\|1760. aastate]] lõpust kuni [[1799]]. aastani). [[1805]]. aastal asus Hupel elama [[Paide]]sse, kus ta jätkas aktivvset kaastööd teadusajakirjadele, samuti tegi ta koostööd silmapaistva eesti keele arendaja [[Johann Heinrich Rosenplänter]]iga. August Wilhelm Hupel maeti [[Reopalu kalmistu]]le. Tema hauakoht on teadmata, kuid kalmistule on püstitatud mälestuskivi.▼ Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4-köitelises teoses "[[Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland]]" ([[1772]]–[[1785]]) ja jätkväljaannetes "[[Nordische Miscellaneen]]" ning "[[Neue nordische Miscellaneen]]". Kõigil neil väljaannetel oli rohkelt kaastöölisi kõikjal üle Liivi- ja Eestimaa kubermangude. Tema põhjalikku tööd väärtustasid nii kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved, eriti olulised on need aga toonaste olude tundmaõppimiseks ajaloolastele. Koos kohaliku arsti [[Peter Ernst Wilde]]ga andis ta [[Põltsamaa]]l välja esimest eestikeelset ajakirja [[Lühhike öppetus]] (ta tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid eesti keelde). Lisaks andis Hupel välja veel kaheköitelise põllumajandusõpetuse ning tegutses ka [[eesti keel]]e uurija ning uuendajana. Lisaks oli Hupel ka mitmete teiste väljaannete kaastööline nii Baltikumis kui ka [[Saksamaa]]l. Tema töödes hakkavad ennekõike silma valgustusmeelsus ning küllaltki soosiv suhtumine talupoegadesse, eestlastesse ja lätlastesse. Siiski ei saa teda pidada estofiiliks, sest ta pidas senist valitsus- ja ühiskonnakorraldust igati sobivaks ning nõudis vaid majanduslikke ja talupoegade eluolu parandavaid muudatusi, mitte aga elukorralduse radikaalset muutmist. Hupeli ettevaatlik suhtumine ilmnes ka [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal, millele ta oli algusest peale täielikult vastu. ▲[[1805]]. aastal asus Hupel elama [[Paide]]sse, kus ta jätkas ~~aktivvset~~aktiivset kaastööd teadusajakirjadele, samuti tegi ta koostööd silmapaistva eesti keele arendaja [[Johann Heinrich Rosenplänter]]iga. August Wilhelm Hupel maeti [[Reopalu kalmistu]]le. Tema hauakoht on teadmata, kuid kalmistule on püstitatud mälestuskivi. == Kirjandus ==

August Wilhelm Hupel: erinevus redaktsioonide vahel