Märjamaa kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Teated Märjamaa kihelkonna kohta ulatuvad tagasi [[1364]]. aastasse. [[Neitsi Maarja]] auks pühitsetud kirik on andnud nime ka Märjamaale (Maarjamaa -> Märjamaa). Arvatavasti XIV sajandil ehitatud hoone oli kasutusel pikemalt kaitseehitisena. [[1686]]. aastal uuendati kirikut ning [[1871]]. aastal ehitati kirikutorn praeguse kõrguseni.

[[1941]]. aastal Märjamaa lahingute käigus kirik hävines täielikult. 1959 aastaks kirik taastati ning võeti uuesti kasutusele.

Enne 1941. aasta põlengut kirikus olnud [[Christian Ackermann']]i XVII sajandil loodud altar oli kingitud "Jumala auks ja kirikule kaunistuseks" mõisniku [[Anthony Friedrich von Salza]] ja "au ning voorusrikas proua [[Dorothea Taube]]" poolt.

Praegu on kasutusel arhitekt [[Illar Kannelmäe]] kavandi järgi rajatud altarilaud ning altariseinal on [[Uno RoosvaltiRoosvalt]]i altarimaal ”Mina olen eluleib”.

Kirikutornis on 5 kella, milles üks on toodud [[Märjamaa õigeusu kirikustkirik]]ust.