Jan II Kazimierz Waza: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Boy (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Jan II''' Kazimierz ([[22. märts]] [[1609]] – [[6. detsember]] [[1672]]) oli viimane [[Vasad]]e soost [[Poola]] [[Poola kuningas|kuningas]] ([[1648]]–[[1668]]), [[Zygmunt III]] poeg ja [[Władysław IV]] Waza vend.
{{toimeta}}
 
Tema ajal jõudis haripunkti Poola ja [[Venemaa]] võitlus ülemvõimu pärast [[Ida-EuroopasEuroopa]]s. Aastal [[1654]] algas sõda Venemaaga, mis tõilõppes Poolale täieliku krahhikrahhiga, lisaks sellele tungisid maale ka [[Karl X Gustav]]i juhitud rootslased ning kõige tipuks kehtestati just tema valitsusajal ka kurikuulus ''[[liberum veto]]'', mis kuningavõimu saatuslikult piiras ja parlamendi toimimise väga raskeks tegi. Nii võib öelda, et just Jan Kazimierzi ajal toimunud sündmused, (mida on nimetatud ka Uputuseks), suunasid Poola lõplikult allakäiguteele ning tegid Venemaal võimalikuks tõustatõusmise Ida-Euroopa ainuvalitsejaks (pealepärast [[Rootsi]] löömist [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]).
'''Jan II''' Kazimierz ([[22. märts]] [[1609]] – [[6. detsember]] [[1672]]) oli viimane [[Vasad]]e soost [[Poola]] [[Poola kuningas|kuningas]] ([[1648]]–[[1668]]), [[Zygmunt III]] poeg [[Władysław IV]] Waza vend.
 
Inimesena oli Jan Kazimierz Waza tagasihoidlik vaga [[katoliiklus|katoliiklane]], kes oli varem saanud vaimuliku hariduse. Ta oli intelligentne ja reformimeelne, kuid Venemaa ja Rootsi ühisrünnak ei andnud talle võimalust oma plaane ellu viia. Selle asemel pidi ta nägema, kuidas enamik [[Leedu]]st rootslaste kätte sattus ja Karl X ajutiselt [[Leedu suurvürstikssuurvürst]]iks sai ning, kuidas Venemaa tegi Ida-Poolas, mida tahtis, saadesja sai lisaks [[Andrussovo rahu]]ga endale enamiku [[Ukraina]]st. Peale selle pidi Jan Kazimierz [[1660]]. aastal loobuma ka ametlikult kõigist taotlustest Rootsi troonile ja Liivimaale. Aastal 1668 loobus Jan Kazimierz troonist, tunnistades oma täielikku läbikukkumist. WazadeVasade dünastiagadünastia olivõim lõppPoolas lõppes ja Poola muutus intriigide[[intriig]]ide, korruptsiooni[[korruptsioon]]i ja aadliparteidevahelise võitluse tallermaaks.
Tema ajal jõudis haripunkti Poola ja [[Venemaa]] võitlus ülemvõimu pärast Ida-Euroopas. Aastal [[1654]] algas sõda Venemaaga, mis tõi Poolale täieliku krahhi, lisaks sellele tungisid maale ka [[Karl X Gustav]]i juhitud rootslased ning kõige tipuks kehtestati just tema valitsusajal ka kurikuulus ''[[liberum veto]]'', mis kuningavõimu saatuslikult piiras ja parlamendi toimimise väga raskeks tegi. Nii võib öelda, et just Jan Kazimierzi ajal toimunud sündmused (mida on nimetatud ka Uputuseks) suunasid Poola lõplikult allakäiguteele ning tegid Venemaal võimalikuks tõusta Ida-Euroopa ainuvalitsejaks (peale Rootsi löömist [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]).
 
Inimesena oli Jan Kazimierz Waza tagasihoidlik vaga [[katoliiklus|katoliiklane]], kes oli varem saanud vaimuliku hariduse. Ta oli intelligentne ja reformimeelne, kuid Venemaa ja Rootsi ühisrünnak ei andnud talle võimalust oma plaane ellu viia. Selle asemel pidi ta nägema, kuidas enamik [[Leedu]]st rootslaste kätte sattus ja Karl X ajutiselt Leedu suurvürstiks sai ning kuidas Venemaa tegi Ida-Poolas, mida tahtis, saades [[Andrussovo rahu]]ga endale enamiku [[Ukraina]]st. Peale selle pidi Jan Kazimierz [[1660]]. aastal loobuma ka ametlikult kõigist taotlustest Rootsi troonile ja Liivimaale. Aastal 1668 loobus Jan Kazimierz troonist, tunnistades oma täielikku läbikukkumist. Wazade dünastiaga oli lõpp ja Poola muutus intriigide, korruptsiooni ja aadliparteidevahelise võitluse tallermaaks.
 
Oma viimased eluaastad veetis Jan Kazimierz [[Jesuiidid|jesuiidist]] mungana [[Prantsusmaa]]l.
 
Oma viimased eluaastad veetis Jan Kazimierz [[Jesuiididjesuiidid|jesuiidist]] mungana [[Prantsusmaa]]l.
 
{|align="center" cellpadding="2" border="2"