Kullamaa vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Akra (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Akra (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
Linnus ehitati pärast Läänemaa alistamist [[1220]]. aastal [[paavst]]i legaat Modena Guillemuse [[kaplan]]i, magister Johannese käsul ja sai nimeks ''Castrum Goldenbeke''. Kuni 1224. aastani oli Kullamaa Taani kuninga valduses, kuid peale mandrieestlaste ebaõnnestunud ülestõusu läks Kullamaa piirkond [[Mõõgavendade ordu]]le. Ringsõidul olev paavsti legaat moodustas vallutajate vahel tekkinud maatüli lahendamiseks [[Virumaa|Viru-]], [[Järvamaa|Järva-]] ja [[Läänemaa]]st otse paavstile alluva [[Eestimaa piiskopkond|Eestimaa piiskopkonna]] ning Kullamaa linnusest sai alates [[1226]]. aastast paavsti [[asehaldur]]i residents.
 
[[Riia peapiiskop1228]]. aastal moodustas [[1228Riia peapiiskop]]. aastal[[Piiskop Albert|Albert]] [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] ja määras piiskopiks Dünamünde [[Tsistertslased|tsistertslaste]] kloostri [[abt]]i [[Gottfried]]i.
Oma võimu kinnistamiseks jagas esimene [[Saare-Lääne piiskoppide loend|Saare-Lääne piiskop]] Gottfried lühinägelikult piiskopkonna maad [[vasall]]idele ja määras piiskopkonna [[foogt]]iks ([[stiftifoogt]]iks) [[Johannes de Lode]] ja foogi asukohaks Kullamaa vasallilinnuse. Sellega läks võim piirkonnas suurima maavaldaja Lodede perekonna kätte.