Kullamaa vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Linnus ehitati pärast Läänemaa alistamist [[1220]]. aastal [[paavst]]i legaat Modena Guillemuse [[kaplan]]i, magister Johannese käsul ja sai nimeks ''Castrum Goldenbeke''. Kuni 1224. aastani oli Kullamaa Taani kuninga valduses, kuid peale mandrieestlaste ebaõnnestunud ülestõusu läks Kullamaa piirkond [[Mõõgavendade ordu]]le. Ringsõidul olev paavsti legaat moodustas vallutajate vahel tekkinud maatüli lahendamiseks [[Virumaa|Viru-]], [[Järvamaa|Järva-]] ja [[Läänemaa]]st otse paavstile alluva [[Eestimaa piiskopkond|Eestimaa piiskopkonna]] ning Kullamaa linnusest sai alates [[1226]]. aastast paavsti [[asehaldur]]i residents.
[[
Oma võimu kinnistamiseks jagas esimene [[Saare-Lääne piiskoppide loend|Saare-Lääne piiskop]] Gottfried lühinägelikult piiskopkonna maad [[vasall]]idele ja määras piiskopkonna [[foogt]]iks ([[stiftifoogt]]iks) [[Johannes de Lode]] ja foogi asukohaks Kullamaa vasallilinnuse. Sellega läks võim piirkonnas suurima maavaldaja Lodede perekonna kätte.
|