Öeldisverb: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Imbi (arutelu | kaastöö)
Imbi (arutelu | kaastöö)
2. rida:
 
==Eesti keel==
===ÖeldisverbiÖeldise asend lauses===
Iseseisvas jaatavas väitlauseslauses on öeldisverb harilikult teisel kohal, teemana esineva lauseliikme järel.Kui teemaks on alus, siis selle jöreljärel nt ''VanaisaEma '''armastas''' lapsi terve eluaja''. Kui teemaks tõstetakse mingi muu lauseliige, siis alus ja öeldis vahetavad harilikult kohad, nii et verb jääb ikka teisele kohale nt ''Lapsi '''armastas''' vanaisaema terve eluaja. Terve eluaja '''armastas''' vanaisaema lapsi.''
 
Kõrvallausetes, eitavates lausetes ning küsi-, käsk-, soov- ja hüüdlausetes paiknebasub verb sageli kas päris lause lõpus või algul. Verbi paigutamisega lause algusesesse ja sellest tingitud aluse ja öeldise kohavahetusega on eesti keeles võimalik väljendada suhtluseesmärki:
# küsimust (kas asemel): ''Oled sa hullukssegaseks läinud? = Kas sa oled hullukssegaseks läinud?''
# käsku a)tavlises käsklauses kõrvuti teisel kohal asuva öeldisverbiga, nt '''''Käi''' sa vahepeal kodus ära'' ='' Sa käi vahepeal kodus ära.'' b)hoiatust või keeldu väljendavas käsklauses ainuvõimalikuna, nt '''''Katsu''' sa seda teha!''
# hüüdu (küll asemel):'' '''Oled''' sina alles tubli! = Küll sa oled tubli!''
#soovi ja (soov)tingimust (kui asemel):'' '''Läheks''' nad ometi kord minema! = Kui nad ometi kord minema läheks!'' '''''Saaksin''' ma autost head hinda, ostaksin korteri! = Kui ma saaksin autost head hinda, ostaksin korteri.''
 
Verb pannakse sageli klauselause algusesse ka minevikutegevust edastava jutustuse lauseis, nt Istun mina oma kabinetis ja kirjutan aruannet, ning temaatilistel põhjustel, nt'' Ma '''lahkun''' hommikul - Lahkun ma hommikul. Ma ei tee seda - '''Ei tee''' ma seda.''
 
Verb võib olla lause lõpus, kui eitusele või suhtluseemärgile osutav sõna on lause algul. Nii võib verb olla lause lõpus:
19. rida:
 
 
Verb võib olla lause lõpus ka mõnoingaismõningais kõrvallauseis:
# kaudküsilauseis ja relatiivlauseis, nt ''Ma tean, miks arst seda tegema '''pidi'''. Ma nägin seda meest, kellega naine '''rääkis'''.''
# Eitava või küsiva pealausega kõrvallausetes, nt '''Ta ei räägi nii mitte sellepärast, et ta ise seda näinud '''oleks''',