Kvantfüüsika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Kvantfüüsika''' ehk '''kvantteooria''' on 20. ja 21. sajandi [[füüsika]] haru, mis hõlmab teooriad, mis võtavad arvesse [[mikromaailm]]a omadused, mis pole [[klassikaline füüsika|klassikalise füüsika]] raames ennustatavad ega seletatavad.
[[Molekul]]ide ja neist väiksemate [[osake]]ste puhul annavad [[mõõtmine|mõõtmised]] [[klassikaline mehaanika|klassikalise mehaanikaga]] vastuolus olevaid tulemusi. Muu hulgas osutub, et teatud [[füüsikaline suurus|füüsikalistel suurustel]] on [[diskreetsus|diskreetne]] iseloom: neil ei ole mitte pidev [[väärtus (matemaatika)|väärtus]]te skaala, vaid nende väärtused saavad erineda vaid kindlate suuruste – nn [[kvant]]ide – võrra, ehk teiste sõnadega, nad on [[
Väljendit "kvantfüüsika" on esmakordselt kasutatud [[1931]] [[Max Planck]]i raamatus "The Universe in the Light of Modern Physics".
Tänapäeval kasutatakse kvanntteooriatena [[kvantmehaanika]]t ja [[väljade kvantteooria]]id. Neile on iseloomulik, et [[füüsikaline süsteem|füüsikaliste süsteemide]] [[olek]]uid ei kirjeldata mitte vaadeldavate [[füüsikaline suurus|füüsikaliste suuruste]] [[väärtus (matemaatika)|väärtus]]te komplektidena, vaid mõõdetavate suuruste väärtused on antud oleku puhul määratud üksnes [[tõenäosus]]likult.
== Kvantfüüsika teooriad ==
10. rida ⟶ 12. rida:
{{vaata|Poolklassikaline kvantteooria}}
Poolklassikalisteks, vanadeks ehk varajasteks kvantteooriateks nimetatakse teooriaid, mis küll postuleerivad teatavate suuruste
Aastal [[1900]] tuletas [[Max Planck]] [[Plancki kiirgusseadus]]e – [[valem]]i, mis kirjeldab [[absoluutselt must keha|absoluutselt musta keha]] [[kiirgus]]e vaadeldud [[sagedusjaotus]]t. Planck lähtus eeldusest, et must keha koosneb diskreetselt jaotunud [[energianivoo]]dega [[ostsillaator]]itest.
[[Albert Einstein]] laiendas seda kontseptsiooni, tulles [[fotoefekt]]i seletuseks välja teooriaga, et valguse energia on ise kvantiseeritud. Lähtudes vaadeldud asjaolust, et energiahulgad, mis valguskiir saab ainele ära anda, on võrdelised valguse [[sagedus]]ega, seega valguse enda omadusega, leidis Einstein, et energianivood ei ole kvantiseeritud ainult aines, vaid valgus ise koosnebki ainult teatud energiaportsjonitest. Selline kontseptsioon ei ole ühitatav valguse puhtlainelise iseloomuga. Seega tuli välja, nagu ei käituks valgus ei klassikalise valgusena ega ka klassikalise osakeste vooga.
|