Kvantfüüsika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
16. rida:
[[Albert Einstein]] laiendas seda kontseptsiooni, tulles [[fotoefekt]]i seletuseks välja teooriaga, et valguse energia on ise kvantiseeritud. Lähtudes vaadeldud asjaolust, et energiahulgad, mis valguskiir saab ainele ära anda, on võrdelised valguse [[sagedus]]ega, seega valguse enda omadusega, leidis Einstein, et energianivood ei ole kvantiseeritud ainult aines, vaid valgus ise koosnebki ainult teatud energiaportsjonitest. Selline kontseptsioon ei ole ühitatav valguse puhtlainelise iseloomuga. Seega tuli välja, nagu ei käituks valgus ei klassikalise valgusena ega ka klassikalise osakeste vooga.
Aastal [[1913]] kasutas [[Niels Bohr]] kvantiseeritud energianivoode kontseptsiooni [[vesiniku aatom]]i [[spektrijoon]]te seletamiseks. Tema järgi nime saanud [[Bohri aatomimudel]] lähtub sellest, et [[elektron]] tiirleb vesiniku aatomis ümber [[aatomituum|tuum]]a teatud kindlal energianivool. Seejuures vaadeldakse elektroni osakesena, mis käitub klassikaliselt, välja arvatud selle poolest, et tema energial võivad olla ainult teatud kindlad väärtused. Teised teoreetikud, eriti [[Arnold Sommerfeld]], täiustasid Bohri aatomimudelit, et seda saaks kasutada ka teiste [[aatom]]ite [[kiirgusspekter|spektrite]] seletamiseks. Muu hulgas postuleeriti elektronide [[ellips]]ikujulised [[
Aastal [[1924]] avaldas [[Louis de Broglie]] [[mateerialained|mateerialainete]] ([[Broglie lained|Broglie lainete]]) teooria. Selle järgi võib igasugune mateeria (aine) ilmutada laineiseloomu ning lained ka osakeseiseloomu. See teooria võimaldas seletada fotoefekti ja Bohri aatomimudelit ühtselt aluselt. Elektronide orbiite aatomituuma ümber vaadeldi [[seisulaine]]tena. Elektroni arvutuslik [[lainepikkus]] ning orbiitide pikkused Bohri aatomimudeli järgi sobisid selle kontseptsiooniga hästi kokku. Teiste aatomite spektrite seletamine ei olnud siiski veel võimalik.
Aastal [[1927]] leidis de Broglie teooria kinnitust kahes sõltumatus [[eksperiment|eksperimendis]], mis tõendasid elektronide [[difraktsioon]]i. Briti füüsik [[George Paget Thomson]] juhtis [[elektronkiir]]e läbi üliõhukese [[metall]]i ning vaatles de Broglie poolt ennustatud [[interferents]]imustrit. Sarnases eksperimendis, mis juba [[1919]] viidi läbi [[Bell Labs]]is, vaatlesid [[Clinton Davisson]] ja tema assistent [[Lester Germer]] [[nikkel|nikli]][[kristall]]ilt [[peegeldumine|peegeldunud]] elektronkiire difraktsioonimustrit. Nähtust õnnestus seletada alles 1927 de Broglie laineteooria abiga.
=== Kvantmehaanika ===
| |||