Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
'''Infoühiskond''' ([[inglise keel]]es ''information society'') on [[informatsioon]]i tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) [[ühiskond]].
== INFOÜHISKOND ==
informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond.
 
Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on [[arvuti]]te massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid ([[Internet]] ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale [[andmepank]]adele ja [[infoallikas|infoallikatele]]. Tema abivahendiks on võimsad [[personaalarvuti|personaal-]] ja [[serverarvuti]]d.
== Infoühiskond ==
(ik. information society) on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid.
 
Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse[[teabe]]sse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse, kaotades *äärealasid ning ühtlustades eri piirkondade konkurentsivõimet. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused.
 
Tehnoloogiline areng ja informatsiooniline infrastruktuur toovad paratamatult kaasa põhjalikke muutusi senistest sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. [[IKT]] arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb [[produktiivsus]] ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt [[töö]] olemus ning kogu ühiskonna struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma.
 
Silmapaistvat osa ülemaailmse infoühiskonna ideede arengus on etendanud [[UNESCO]], kes lähtub oma tegevuses põhimõttest, et infoühiskond peab kindlalt toetuma inimeste põhiõigustele ja -vabadustele ning kindlustama õiguse haridusele, kultuurile ja sõnavabadusele tegelikkuses, kaitstes ja tugevdades teabe kui avaliku [[hüve]] positsioone, toetades kultuuride ja keelte mitmekesisust, tagades võimalikult laiapõhjalise juurdepääsu infole hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel ning arendades kõrgekvaliteedilist, mitmepalgelist ja usaldusväärset võrgusisu.
 
Kui möödunud kümnendi algul rääkisid Euroopa Liidu liikmesriigid eelkõige infotehnoloogia ja kommunikatsioonivõrkude arendamisest, siis viimaseil aastail on tulipunkti tõusnud [[infokirjaoskus]] ja võrgusisu. On adutud, et tegemist on multidistsiplinaarse valdkonnaga, mis hõlmab nii riigivalitsemist, majandust, haridust, teadust, kultuuri kui ka sotsiaalsfääri. Kasutajasõbraliku infoühiskonna arendamisel ei väärtustata enam üksnes tehnilisi ja tehnoloogilisi ning majanduslikke aspekte, vaid ka ühiskonna vajadusi kultuuri, hariduse ja teaduse valdkonnas.
 
Mitte keegi ei oska ette ennustada, milline hakkab infoühiskond tulevikus välja nägema. See, mis tänasel turul näib võitja olevat, võib homme täielikult läbi kukkuda. Hetkel vähelubavana tunduv uus leiutis võib osutuda äärmiselt edukaks. Infoühiskonna uute toodete ja teenuste arenguprotsessi lahutamatuks osaks on pilootprojektid.
'''Pilootprojektid:'''
 
*tõstavad kasutajate teadlikkust uutest rakendustest;
*kiirendavad majanduse arengut;
*stimuleerivad uute teenuste kasvu;
*aitavad forsseerida T&T tulemuste kasutuselevõtu.
 
Lisaks sellele, et pilootprojektid kujutavad endast kasulikku ettevõtmist katsetaja jaoks, saab nende teostamisest kasu ka ühiskond tervikuna. Tehnoloogiat on võimalik testida ja täiendada reaalses elukeskkonnas. Võimalikuks saab õiguslike ja regulatoorsete probleemide lahendamine, aga samas kõrvaldatakse ka sotsiaalsed ja poliitilised uue tehnoloogia kasutuselevõttu takistavad tegurid.
 
Euroopa Nõukogu soovitab liikmesriikidel infoühiskonna arendamisel lähtuda viiest põhimõttest:
 
• ligipääsu tagamine (avalike internetipunktide ja kommunikatsioonivõrkude ehitamine);
*ligipääsu tagamine (avalike internetipunktide ja kommunikatsioonivõrkude ehitamine);
• võrgusisu ja elektrooniliste teenuste arendamine paralleelselt traditsioonilistega (ametliku info ja avalike teenuste pakkumine; haridus- ja kultuuriteenuste arendamine);
 
• arvuti- ja infokirjaoskuse levitamine;
*võrgusisu ja elektrooniliste teenuste arendamine paralleelselt traditsioonilistega (ametliku info ja avalike teenuste pakkumine; haridus- ja kultuuriteenuste arendamine);
• avaliku ja erasektori koostöö soodustamine finantseerimisel ja teenuste arendamisel;
 
• monopoolsete ettevõtete tekkimise vältimine infoturul.
*arvuti- ja infokirjaoskuse levitamine;
 
*avaliku ja erasektori koostöö soodustamine finantseerimisel ja teenuste arendamisel;
 
*monopoolsete ettevõtete tekkimise vältimine infoturul.
 
Mitmed ühiskonnateadlased peavad infoühiskonda inimkonna ajaloo neljandaks elulaadiks. Üleminek infoühiskonda asetub kusagile 1990. aastate algusse.
 
'''==Kasutatud materjalid:'''==
 
*Praust, V. Infoühiskonna aabits, ehk, Lühikene jutustus sellest, mis mõjutab meid lähemas ja kaugemas tulevikus. Tallinn: Avita, 1997
 
*[http://infoyhiskond.hk.tlu.ee Läänemaa infoühiskonna arengukava]
Praust, V 1997. Infoühiskonna aabits, ehk, Lühikene jutustus sellest, mis mõjutab meid lähemas ja kaugemas tulevikus. Tallinn: Avita
 
*[http://www.ise.ee/dokumendid/europaberid/kesk_ja_ida.htm Kesk- ja Ida-Euroopa riigid teel infoühiskonda. Tegevusplaan]
Läänemaa infoühiskonna arengukava http://infoyhiskond.hk.tlu.ee
 
*[http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito10/artiklid/22loddes.htm Riigikogu Toimetised. Infoühiskond ja raamatukogu]
Kesk- ja Ida-Euroopa riigid teel infoühiskonda.Tegevusplaan http://www.ise.ee/dokumendid/europaberid/kesk_ja_ida.htm
*[http://oldwww.nlib.ee/termin Raamatukogusõnastik]
 
==Vaata ka==
Riigikogu Toimetised. Infoühiskond ja raamatukogu http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito10/artiklid/22loddes.htm
*[[Agraarühiskond]]
*[[Industriaalühiskond]]
 
[[Kategooria:Ühiskond]]
Raamatukogusõnastik http://oldwww.nlib.ee/termin
[[Kategooria:Sotsioloogia]]
[[Kategooria:Inimgeograafia]]