Franz Boas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
14. rida:
Franz Boas õpetas Columbia ülikoolis [[1936]]. aastani. Tema kõige tuntumad õpilased on [[Alfred L. Kroeber]], [[Edward Sapir]], [[Margaret Mead]], [[Ruth Benedict]] ja [[Paul Radin]].
== Kultuurirelativism ==
Franz Boasi kultuurirelativism lähtus saksa valgustuse ja [[romantism]]i traditsioonist. Juba [[Johann Gottfried von Herder]] oli väitnud, et rahvad erinevad omavahel samavõrd kui inimesed, ja kõnelnud mitmuslikult "kultuuridest". Kultuure tuleb Herderi meelest näha iseseisvate tervikutena, üht kultuuri ei tohi hinnata teise kultuuri mõõdupuuga ja ühtki rahvast ei tohi sundida käituma võõra kultuuri nõuete järgi. <ref>J. G. von Herder, ''Auch eine Philosophie der Geschichte zur Bildung der Menschheit''. 1774.</ref>
Kultuuriantropoloogia algab eeldusest, et kultuure peab olema palju, sest muidu ei saaks neid üksikult kirjeldada ega omavahel võrrelda. See eeldus võeti üldiselt omaks tänu Franz Boasi ja tema õpilaste töödele.<ref>Vt "Culture", in: ''Encyclopedia of Social and Cultural Anthropology''. Ed. by Alan Barnard and Jonathan Spencer. London and New York, 2002, lk 136-142.</ref> Tänapäeval peetakse kultuuride paljusust enesestmõistetavaks ja seetõttu on Boasi panust hiljem sageli alahinnatud.
Boasi eesmärk oli kirjeldada kultuure nõnda, nagu seda seespoolt tajuvad kultuuride kandjad ise. Ta lükkas tagasi evolutsionistliku arusaama, nagu areneksid kultuurid madalamalt astmelt kõrgemale (primitiivsusest tsivilisatsioonini), läbides samu ebatäielikke arengufaase. Boasi järgi on iga kultuur iseeneses ühtne ja täiuslik, kuigi ta koosneb erisuguse päritoluga elementidest. Samal ajal toetas Boas [[Charles Darwin]]i evolutsiooniteooriat, mis põhineb empiirilistel vaatlustel ega väida, et kõik elusolendid peaksid läbima ühesuguse astmelise arengu.
Ameerika looderannikul töötades avastas Boas, et rahvaste füüsilised eripärad ei lange kokku keelerühmadega, ja kumbki neist ei ole seotud kultuuriliste elementide levikuga. Kultuuri mõiste võimaldas seletada rahvaste vahelisi erinevusi, mida varem oli püütud seletada [[rass]]i mõiste abil. Boas lõi kultuuri, keele ja rassi mõisted lahku, näidates, et need on üksteisest sõltumatud. Hiljem ([[1910]]) võttis Boas kasutusele [[kultuuriareaal]]i mõiste (''culture area''), jagades Põhja-Ameerika kultuurid seitsmeks areaaliks ([[eskimo]] areaal, looderannik, lääneplatoo-[[MacKenzie jõgi]]kond, [[California]], tasandikud, ida metsaalad, edela-areaal).
== Tähtsamaid teoseid ==
24. rida ⟶ 33. rida:
* Race, Language and Culture (1940)
* Race and Democratic Society (1945)
==Viited==
<references />
== Välislingid ==
| |||