Kaassõna: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Brt (arutelu | kaastöö)
Brt (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
{{pooleli}}
 
'''Kaassõnad''' kuuluvad lauses [[käändsõna]] juurde ja need konkretiseerivad tähendust. Kaassõnad võivad asetseda käändsõna järel või ees. Vastavalt sellele nimetatakse neid [[tagasõnadeks]] ja [[eessõnadeks]]. Valdav osa eesti kaassõnadest on tagasõnad.
 
(maja) '''''taga''''', (laua) '''''ümber''''', (minu) '''''meelest''''', (üksteise) '''''võidu''''', (loengu) '''''kestel''''', (mitme) '''''võrra''''', '''''mööda''''' (teed), '''''pärast''''' sööki
12. rida:
Kaassõnu on eri liiki: kohakaassõnad, ajakaassõnad, põhjuskaassõnad, viisi- ja seisundikaassõnad, vahendi- või abinõukaassõnad, suhtumis- või suhtekaassõnad, hulga-, mõõdu- ja määrakaassõnad.
 
On kaassõnu, mille kasutus on aja jooksul laienenud. Võõrmõju tulemusel on toimunud teatav süntaktiline nihe. Kaassõna '''''tänu''''', aga ka '''''läbi''''' ja '''''üle''''', kasutuse laienemist peab [[Mati Hint]] väga ilmekaks vene mõju näiteks. Vastavad muutused kirjakeeles[[kirjakeel]]es on aga keelekorraldajate poolt palju taunimist leidnud.