Kahetiivalised: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kahetiivalised''' (''Diptera'') on väga suur, kõigil mandritel levinud [[putukad|putukarühm,]]. millestPraegu on praeguseks teada juba üle 125 000tuhande liigi. Kuna aga paljud kahetiivaliste rühmad on paljuski veel uurimata, polePole kahtlust, et see arv suureneb tulevikus tunduvalt. Eestist on leitud üle 2 2002200 liigi kahetiivalisi, kuid tegelikult peaks neid siin elama vähemalt 4 5004500 liiki.

Selts jagatakse kaheks alamseltsiks[[alamselts]]iks:

#*[[sääselised]] (''Nematocera'')

#*[[kärbselised]] (''Brachycera'').

Sääselisi on Eestist teada rohkem kuiüle 800, kärbselisi üle 1 3001300 liigi.

Kehakujult on kahetiivalised äärmiselt mitmekesised. VälisilmeVälimuse järgi saab kahetiivalisi jagada sääskedeks ja kärbesteks, kuid on teada õige mitmeid sääski, kes esmapilgul meenutavad pigem kärbest kui sääske, ja vastupidi. Parasiitsete loomade seas leidub ka selliseid, keda esimese pilgu põhjal ei julgekski pidada kahetiivalisteks.

Suuruse poolest on kahetiivalised väga varieeruvad. Väikseimate vormide kehapikkus on alla 1 mm, suurimate pikkus aga ületab 5 sentimeetritcm.

Kahetiivaliste '''[[pea]]''' on alati väga liikuv, peene kaelaga [[rindmik]]u külge kinnitunud, osal liikidel küllalt suur, teistel vastandina väga väike. '''Liitsilmad''' on suhteliselt suured. Täppsilmad (2 - 3) võivad, kuid ei pruugi esineda.

'''[[tundel|Tundlaid]]''' on kahesuguseid: harjasega, vaid kolmest3 lülist koosnevad tundlad, mis esinevad kärbselistel ja pikemad, vähemalt 7-lülilised mitmesuguse kujuga (niitjad, sulgjad jne) tundlad, mis esinevad sääselistel. Tundlate ehituse uurimine ongi kõige kindlam meetod ütlemaks,eristamaks kassääski tegu on sääse võija kärbsegakärbseid. Suised on üsna mitmesugused, kohastunud pistmiseks ja vereimemiseks või lihtsalt vedela toidu vastuvõtuks.

'''[[Rindmik]]''' on kahetiivalistel suur, rindmikulülid on tugevasti kokku kasvanud. '''Jalad''' on enamasti peenikesed, mõnikord väga pikad, ületades isegi looma keha pikkuse. Parasiitsetel[[Parasiit]]setel vormidel võivad jalad olla jämedad, varustatud võimsate küünistega, mis on kohastunud peremehe külge klammerdumiseks.

'''Tiibadest[[Tiib]]adest''' on kahetiivalistel normaalselt arenenud ainult eesmine tiivapaar, tagatiivad on muutunud sumistiteks, mis talitlevad lennu ajal stabilisaatoritena[[stabilisaator]]itena. Tiivad on enamasti paljad, kilejad, võivad olla nii mustriga kui värvitud. Tiivutuid vorme leidub vägamitmes mitmetes sugukondadessugukonnas.

'''[[Tagakeha]]''' koosneb 7 - 8 lülist (sääselisedsääselistel ja alamadalamatel kärbselised)kärbselistel või ka ainultning 4 lülist (kõrgemadkõrgematel kärbselised)kärbselistel. Põhiliselt on olemas kaks ehitusplaani: pikk ja sale tagakeha (sääsed) ning jässakas tagakeha (kärbsed). Tagakeha võib olla paljas või kaetud mitmesuguste karvade või harjastega, kuid kunagi ei ole sabaniiti ega urujätkeid.