Vihula mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
muutsin sõnastust
1. rida:
'''Vihula mõis''' (saksa k. ''Viol'') oli [[rüütlimõis]] [[Haljala kihelkond|Haljala kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Kaasajal jääb kunagine mõis [[Vihula vald]]a [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas.
{{kopipeist|allikas=http://www.mois.ee/viru/vihula.shtml}}
Vihula mõisat (saksa k Viol) on esmamainitud 1501. aastal, mil ta kuulus von Lodede aadliperekonnale. 17.-18. sajandil kuulus mõis von Helffreichidele, kes ehitasid mõisasüdame välja barokkstiilis. Sellest ajast pärinevad kahekorruseline kõrvalhäärber ning praeguse peahoone vanimad osad.
 
==Ajalugu==
1810. aastal omandasid mõisa von Schubertid, kelle omandusse jäi mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni. Von Schubertid laiendasid vana barokset mõisahoonet mitu korda; praeguse neorenessansskuju sai hoone 1880ndatel aastatel arhitekt Friedrich Modi projekti järgi tehtud ümberehituste käigus.
Vihula mõisa on esmakordselt mainitud [[1501]]. aastal, mil see kuulus [[Lode]]de aadlisuguvõsale.
 
[[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]] kuulus mõis [[Helffreich]]idele, kes lasid rajada [[barokk]]stiilis mõisasüdame.
19. sajand lisas mõisale ka hulga stiilseid kõrvalhooneid, mis moodustavad kõrge paisjärve kaldal maalilise kompleksi. Mõisa sissesõidutee äärde püstitati von Schubertite vappe kandvad kivitulbad. Vihulast kujunes Virumaa üks rikkalikumaid ja kaunimaid mõisaansambleid.
 
[[1810]]. aastal omandasid mõisa [[Schubert]]id, kellele kuulus mõis kuni [[1919]]. aasta võõrandamiseni ja mõisasüda kuni [[1939]]. aasta ümberasumiseni.
Peale Teist maailmasõda asus mõisahoones hooldekodu. Hoone kannatas rängalt 1982. aasta tulekahjus, mille järgselt algasid nii peahoone kui ka kogu mõisa mahukad restaureerimistööd.
 
==Mõisakompleks==
Kaasajal on mõis eravalduses, pargi sügavusse peituvas kõrvalhäärberis tegutseb külalistemaja. Täiendav teave: http://www.vihulamois.ee/, info@vihulamois.ee, tel. 322 6985, 504 8199.
 
Barokkstiilis mõisasüda rajati juba [[18. sajand]]i esimesel poolel.
Mõisaomanike von Schubertite matusekabel asetseb Haljala kirikuaias.
 
Härrastemaja sai oma praeguse kuju [[1880. aastad|1880. aastatel]], mil hoonet [[Friedrich Modi]] projekti järgi ümber ehitati.
Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Haljala kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Vihula valla territooriumile.
 
[[19. sajand]]il rajati ka hulk stiilseid kõrvalhooneid, mis moodustavad paisjärve kaldal kauni kompleksi.
allikas: http://www.mois.ee/viru/vihula.shtml
 
Mõisa sissesõidutee äärde rajati Schubertite vappe kandvad kivipostid.
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel asus mõisahoones hooldekodu.
 
Hoone sai kõvasti kannatada [[1982]]. aasta tulekahjus, mille järel algasid mõisakompleksi ulatuslikud restaureerimistööd.
 
Kaasajal on mõismõisakompleks eravalduses, pargipargis sügavusse peituvaspaiknevas kõrvalhäärberis tegutseb külalistemaja. Täiendav teave: http://www.vihulamois.ee/, info@vihulamois.ee, tel. 322 6985, 504 8199.
 
 
==Välislink==
allikas: *[http://www.mois.ee/viru/vihula.shtml Vihula mõis Eesti mõisaportaalis]
*[http://www.vihulamois.ee/ Külalistemaja kodulehekülg]