Suurgildi hoone: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
:Tallinna Suurgild asutati kuskil 1325. aasta paiku. Suurgildi liikmeteks olid linna võimsaimad ja rikkaimad kaupmehed. Tavaliselt valiti ka
raehärrad Suurgildi liikmete hulgast. Suurgildil puudus oma hoone 1410. aastani, mil lõppes 1407. aastal alanud ehitus Raekoja läheduses asuval krundil, mis osteti 1406. aastal. Hoone siseviimistlus lõpetati 1417. aastal.
:Suurgildi hoone on hilisgooti stiilis. Hoonel on kõrge viilkatus, mida on ehitamisest saadik väga vähe muudetud. Fassaadil on kõige
silmatorkavamaks asjaks portaal ning selles asuvad tammepuidust uksed, millel on suured pronksist koputid, mis valmistati 1430. aasta kandis. Neid peetakse keskaegse Tallinna pronksivalu parimateks näideteks. Mõlemal koputil on peal ka tekstid: parempoolsel koputil: anno domini milessimo CCCCXXX O rex glorie xpe veni in pace (Issanda aastal 1430. Oo, kuulsusrikas kuningas Kristus, tule rahus); vasakpoolsel: got d’ ghebenediet al dat hus is vnde noch komen sal (Jumal õnnistagu kõiki, kes selles majas ja kes siia veel tulevad). Uksed on kaetud rosetikujuliste sepisnaeltega. Hoonel olid algselt neljakandilised aknad, kuid 1890. aastatel muudeti need traditsioonilisteks teravkaarseteks gooti akendeks. Peafassaadil asetseb ka Tallinna väikese vapi kujutis: hõbedane rist punasel kilbil. See vapp on samuti ka Suurgildi vapp ning seepärast on seda võimalik leida ka hoone teistes osades, nagu näiteks aktsiisikambri portaalil. Mõnel hoones leiduvaist vappidest on kirjas ka aastaarv 1551.
 
:Gildimajal oli algselt kaks avarat saali. Suurem neist, kahelööviline suur gildisaal, mille ristvõlvlagi toetus kolmele suurele piilarile, on
säilinud väga väheste muudatustega. Väike gildisaal pole aga kahjuks oma originaalkujul säilinud – ta on hilisemate juurdeehitustega tükeldatud mitmeks väiksemaks ruumiks. Algsele hoonele tehti juurdeehitusi 1413. aastal, mil Suurgild ostis endale naabermaja omanikult kahe maja vahelise ala. Sinna rajati õueväravad ja aktsiisikamber. Praegu asub aktsiisikambris Eesti Ajaloomuuseumi direktori kabinet. Õue läbiv kangialune viib mööda Börsi käiku välja Laiale tänavale.
 
:Suurgildi hoonel on olnud väga palju funktsioone: seal on toimunud Suurgildi liikmete suurkaupmeeste pidustused, see oli rongkäikude alg- ja lõpppunktiks, seal peeti pulmi, jumalateenistusi (seda küll vaid paarkümmend aastat, peale Oleviste kiriku põlemist aastal 1820. oli see parim koht), teatrietendusi, kohtuistungeid
ja kontserte. 1872. aastast oli hoone Börsikomitee käsutuses ning siis kutsuti hoonet Börsihooneks. Ka esimene filmidemonstratsioon Eestis leidis aset Suurgildi hoones. Alates 1952. aastast on Suurgildi hoone olnud Eesti Ajaloomuuseumi põhihoone.