Trikster: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
[[1898]] analüüsis triksteri kuju [[Franz Boas]] eessõnas [[James Teit]]i raamatule "Thompsoni jõe indiaanlaste pärimus" (''Traditions of the Thompson River Indians''). Boasi järgi on triksteri põhiomadus see, et ta andis maailmale praeguse kuju kogemata, taotledes oma isekaid eesmärke. Triksterist saab kultuurikangelane, sest tema egoistlikud teod toovad tagajärgi, mis on inimkonnale kasulikud.
 
Triksteri mõiste sai üldtuntuks siis, kui Franz Boase õpilane [[Paul Radin]] oli avaldanud [[winnebago]] müüditsükli pealkirjaga "The Trickster" ([[1956]]). Radin tõstab esile, et põlisameerika lugudes on trikster ühtaegu tola ja heategija, ning oletab, et temas võisid kokku sulada kaks eri tegelaskuju. Radin arvab, et ürgsem on just vembumehe kuju, keda pidevalt vaevab nälg, ohjeldamatu rännukihk ja suguiha. [[Jumal]]ikud omadused võidi talle lisada hiljem. Radini oletust nõrgendab see, et tembutav jumal on [[mütoloogia]]tes tavaline, ja kahe erineva tegelaskuju liitmist on raske põhjendada.
 
Triksteri kuju on universaalne, kuid igas pärimuses pole vembumees tingimata looja või leiutaja. Kuna kelm, petis või vigurvänt on üks kesksemaid tegelasi [[muinasjutt]]udes, [[pajatus]]tes, [[anekdoot]]ides, samuti [[ilukirjandus]]es ja [[meelelahutus]]es, on mõned [[usundilugu|usundiloolased]] (nt [[Mircea Eliade]]) arvanud, et triksterist peaks rääkima vaid kitsalt [[Põhja-Ameerika]] pärimuse puhul.
 
Mõiste piiramise vastu räägib tõsiasi, et maailma loovaid või kujundavaid trikstereid leidub kõigil mandritel. [[Carl Gustav Jung]] pidas triksterit [[arhetüüp]]seks tegelaseks ja seostas seda muuhulgas [[keskaeg]]se [[Euroopa]] [[karneval]]ikommetega. Jungi arvates sarnaneb trikster ka [[lunastaja]]le või [[šamaan]]ile. Loomakujuline trikster on Jungi meelest kollektiivne personifikatsioon, mis väljendab eristuste-eelset inimteadvust ja on lähedane "varju" arhetüübile. Seepärast olevat ta iseendast nii vähe teadlik, et tema keha pole ühtne ja tema kaks kätt kaklevad omavahel.
 
Robert D. Pelton on väitnud, et õigem oleks kõnelda "triksterimustrist" (''the trickster pattern'').<ref>Robert D. Pelton, ''The Trickster in West Africa''. Berkeley, 1980, lk 14-17.</ref> Siis pole triksteri kategooria nii vastuoluline. Triksterimustermuster on äratuntav kõigi rahvaste pärimustes, aga selle kõik elemendid pole kunagi üheaegselt kohal. Näiteks ei ole iga trikster loomakujuline, ta ei pruugi olla maailma looja jne. Sellest hoolimata võib eri tüüpi triksterite lugudes olla sarnaseid motiive. Peltoni arvates väljendab triksteri kuju liialduse kaudu seda, et inimelu ühendab korrastatust ja lõputut muutlikkust.
 
== Eesti pärimus ==