Külatuumikust (kõvikust) lääne, põhja ja kirde poole jäävad soostuvate ja metsastuvate niitudega alad kuuluvad [[Avaste looduskaitseala]] koosseisu. Parasmaa küla naabruses olev kaitseala koosseisus olev ala on silmapaistvalt [[tamm|tammede]]rohke (jämedaim Mõnjama tamm 1,3 meetri kõrguselt ümbermõõduga 584 cm).
Muinasaja lõpul kuulus Parasmaa [[Soontagana]] muinaskihelkonda, mille keskuseks oli [[Maalinna soosaar]]el olev [[Soontagana maalinn]]. Maalinna soosaarele viis Parasmaalt ka talitee.
Vanimad kirjalikud teated Parasmaa küla kohta pärinevad 1429. aastast, kui [[Vigala]]st Diederick Uxkel (Uexküll) ostis Parasmaa piirkonnast ühe heinamaatüki.
1680ndatest aastatest alates on teateid [[Parasmaa mõis]]a (''Parrasma'') kohta. mis 18. sajandis kuulus riigile. Mõisa naabruses oli ka [[kõrts]], mille varemed on tänaseni säilinud. Mõisa naabruses oli ka vana [[triangulatsioon]]itorn, mis varises kokku alles 1990ndate alguses.
Parasmaa elanikond kannatas tugevasti 1949. aasta suurküüditamise ning sundkollektiviseerimise tagajärjel. See põhjustas elanike väljavoolu linnadesse. Viimased elanikud lahkusid Parasmaalt 1970ndatel aastatel.
1980ndatel teostati Parasmaa kõvikul maaparandus, millega hävitati ka mitmeid talukohti ning kannatas ka arhailine külastruktuur. Vanast külatuumikust põhjapool olevad kruusakõrgendikud metsastati (kunagise metsavahikordoni ümbrus). Uusimad ehitised Parasmaal on 21. sajandi alguses ehitatud jahionnid.
