Redaktsioon: 1. detsember 2007, kell 16:56 redigeeri Kuratkusmusokidon (arutelu \| kaastöö) 6 muudatust →‎lühike elulugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. detsember 2007, kell 17:24 redigeeri eemalda RobertRSMN (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 24 535 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Friedrich Karl Johann Kuhlbars''' (pseudonüüm '''Villi Andi''') ([[17. august]] [[1841]]– [[28. jaanuar]] [[1924]] [[Viljandi]]) oli [[eestlased\|eesti]] [[kirjanik]] ja koolmeister. Ta sündis [[Sangaste kihelkond\|Sangaste kihelkonnas]] [[Uniküla]]s. Oli [[Viljandi]]s koolmeister, juhatas laulukoori, kuulus [[Eesti Kirjameeste Selts]]i ja tegutses [[Eesti Aleksandrikool]]i liikumises. ==Elulugu== ~~Kuhlbars on maetud Viljandi Riia mnt kalmistule.~~ Friedrich Kuhlbars sündis 1841. aastal koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse [[Tartu Õpetajate ~~Seminaris~~Seminar]]is ([[1859-]]–[[1861]]). ▼ ~~==lühike elulugu==~~ '''Friedrich Kuhlbars''' (kasutas mõnikord ka pseudonüümi Villi Andi), sündis 17. augustil 1841 koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas, Tartumaal. Ta oli Viljandis koolmeister, juhatas laulukoori, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi luuletaja, kirjaniku ja lastekirjanikuna, ning tegutses ka Eesti Aleksandrikooli liikumises. ▲Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse Tartu Õpetajate Seminaris (1859-1861). Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars koduõpetajana [[Gulbene]] mõisas ~~Lätimaal~~[[Läti]]maal, seejärel, [[1862]], asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars [[1895]] venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Peale seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega. Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne ~~Koidulat~~[[Lydia Koidula]]t kirjutas ta idüllilist luulet isamaa ülistamiseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus "Vanemuine", üldtuntud rahvaliku lauluna "Kui Kungla rahvas kuldsel aal…" ([[1869]]). [[1904]]. aasta [[12. ~~augustil~~august]]il oli Koidu seltsil vähisöömise õhtu, kus tõsteti üles mõte: 35-aastane koor vajab oma laulu. Poeet ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars, kes seltsi üritustel alati kohal oli, võttis paberi ette ning veerandi tunni pärast oli üheksa rida teksti paberil: «Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal...» Samuti on Kuhlbarsi välja pakutud ~~Vilajndi~~Viljandi ~~teater~~teatri [[Ugala]] nimi – ~~nimelt tolle aja suurime~~Muinaseesti maakonna [[Ugandi]] järgi.▼ ▲Samuti on Kuhlbarsi välja pakutud Vilajndi teater Ugala nimi – nimelt tolle aja suurime maakonna Ugandi järgi. Kuhlbarsi esimene raamat oli murdekeelne "Wastse laulo ja kannel" (1863), millele järgnes lauluõpik lastele "Laulik koolis ja kodus". Ka teised Kuhlbarsi luuletused on enamasti kirjutatudki koorilaulude tekstideks. Kuhlbars on tuntud ka lasteluuletajana, eriti teksti "Teele, teele kurekesed!" autorina. Elu lõpul koostas ta "Villi Andi luuletused" (I-III, [[1923]]-1924). Friedrich Kuhlbars suri ~~Viljandis 28.01.~~1924., aastal Viljandis ning maetud on ta Viljandi Riia mnt kalmistule. == Välsilingid ==

Friedrich Kuhlbars: erinevus redaktsioonide vahel