Redaktsioon: 1. detsember 2007, kell 06:55 redigeeri Tiuks (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 39 659 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. detsember 2007, kell 06:57 redigeeri eemalda Tiuks (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 39 659 muudatust P →‎Mängimistehnikad Uuem muudatus →
4. rida: ==Mängimistehnikad== ~~Keele ja poogna kontaktkoht on roobi ja sõrmlaua vaheline ala, keeltega risti. Mängimine sõrmlaua lähedalt (''sul tasto''), roobi lähedalt (''sul ponticello'')~~ con arco - poognaga ''[[pizzicato]]'' - sõrmedega näppides 11. rida ⟶ 9. rida: ''[[con legno]]'' - löögid keeltele [[poogen (muusika)\|poogna]] puuosaga ''gettando l'arco'' - löögid keeltele poogna jõhvidega [[flažoletid]] - [[mäng [[ülemheli]]del [[vibraato]] - [[pillikeel]]e võnkuma panek randme kiire liikumisega sul G (D, A, E, C) - mängida tuleb ette antud keelel, kuigi oleks võimalik mängida samu noote teisel keelel ''[[glissando]]'' - sõrme libistamine mööda üht või kaht keelt Mängimistehnikad on kõigil poogenpillidel sarnased. Vasaku käe sõrmedega surutakse keeled vastu [[sõrmlaud]]a, et saada vajalik [[helikõrgus]], paremaga hoitakse [[poogen (muusika)\|poognat]]. Keele ja poogna kontaktkoht on roobi ja sõrmlaua vaheline ala, keeltega risti. Mängimine sõrmlaua lähedalt (''sul tasto''), roobi lähedalt (''sul ponticello'') Peale poogna jõhvipoolega mängimist kasutatakse vahel ka puupoolega keeltele löömist (''con legno'') ning sõrmedega keelte tõmbamist (''pizzicato''). Roobile, mis hoiab [[pillikeel\|keeli]], võib asetada kammikujulise [[sordiin]]i – helisummuti, mis muudab [[kõlavärv]]i pehmemaks ning summutab helisid. Vasaku käe randme kiire liikumise ja sõrmedega keeltele vajutamisega saab heli vibreerima panna, mis annab keelpilli kõlale iseloomuliku laulvuse (''vibraato''). ==Viiuli perekond==

Poogenkeelpillid: erinevus redaktsioonide vahel