Erinevus lehekülje "Puupuhkpillid" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(Võõrkeeled)
P
Nimetus puupillid ei tähenda mitte seda, et instrumendid oleksid valmistatud üksnes puidust: nende ehitamisel kasutatakse lisaks tugevale puidule ka [[metall]]i, [[elevandiluu]]d ja igasuguseid tehismaterjale. Termin 'puupillid' iseloomustab pigem kõlavärvi, mis on omamoodi 'looduslik' sume ning liidab ja pehmendab orkestris särisevaid [[vaskpuhkpill|vaskpille]] ja tihedakõlalisi kellpille.
 
Puupuhkpill kujutab endast põhimõtteliselt aukude ja klappidega toru. Neid avades ja sulgedes saab muuta helikõrgusi. Klarnetil on ühekorneühekordne, oboel ja fagotil aga kahekornekahekordne [[lesthuulik]]. Flöödil on [[aukhuulik]].
 
Sümfooniaorkestri puupillide seas mängib kõige kõrgemalt flöödi väikeveli - [[pikoloflööt]], madalamalt fagotipapa - [[kontrafagott]]. Nõnda on puupillide [[diapasoon]] väga lai ja katab näiteks peaaegu kogu [[klaver]]i klaviatuuril.
39 639

muudatust