Raamatukogundus: erinevus redaktsioonide vahel

 
Raamatukogu asutamise kohta kindlad andmed puuduvad, aga see toimus pisut hiljem.
Küsiti dublette Lund`iLundi ülikoolist ja Peterburi erinevatest ülikoolidest. [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] kogu sai alguse, kui lätlane L. Hintelmann (lätlane), pärandas oma raamatukogu Tartu Ülikoolile.
Pärast Hintelmanni annetust oli vaja raamatukoguhoidjat. Esimeseks Tartu Ülikooli raamatukoguhoidjaks sai L. Ludenius - õigusprofessor, kes hoidistegi raamatukoguraamatukogutöid lisatööna. VahepealReisis ülikooli reisissageli Tallinna, Tartu ja Pärnu vahet.
1789 aasta Prantsuse revolutsiooni ideed levisid ka siia ja Tartu Ülikool taasavati. ~1800 aastal hakati tegema ettevalmistusi.
 
1789. aasta Prantsuse revolutsiooni ideed levisid ka siiasiiakanti ja Tartu Ülikool taasavati 1802. ~1800. aastal hakati tegema ettevalmistusi.
Morgenstern <ref>[Johann Karl Simon Morgenstern http://www.ut.ee/klassik/isikud/morgenstern.html]</ref> oli Tartu Ülikooli õppejõud, kes juhatas ka raamatukogu ja viis ta heale tasemele. Lõi komplekteerimispõhimõtted, mida võtta , mida mitte:
võtta originaal, mitte tõlge
mitte raisata raha raamatutele mille kasutajaskond on väike
ilukirjandusest võtta seda, mida õppetööks vaja
alama astme õpikuid (gümnaasiumi) ei võta
teadusliku tasemega raamatuid eelistada üldistele
Morgenstern jälgis Euroopa raamatukogusid ja oli nendega kursis. Raamatuid saadi raamatukauplejatelt ja oksjonilt.
Probleeme on rahadega, sest trükiste arv kasvab kiiremini kui eraldatav raha. Hakkab ilmuma palju erialaperioodikat. Hakatakse välja andma oma toimetisi, mida saab teiste kõrgkoolide raamatukogudega vahetada.
 
Morgenstern <ref>[Johann Karl Simon Morgenstern http://www.ut.ee/klassik/isikud/morgenstern.html]</ref> oli Tartu Ülikooli õppejõud, kes juhatas ka raamatukogu ja viis ta heale tasemele. Lõi komplekteerimispõhimõtted, mida võtta , mida mitte: võtta originaal, mitte tõlge; mitte raisata raha raamatutele, mille kasutajaskond on väike; ilukirjandusest võtta seda, mida õppetööks vaja; alama astme õpikuid (gümnaasiumi) ei võta; teadusliku tasemega raamatuid eelistada üldistele.
Morgenstern jälgis Euroopa raamatukogudes toimuvat ja oli arengutega kursis. Raamatuid saadi raamatukauplejatelt ja oksjonilt. Probleeme onoli rahadega, sest trükiste arv kasvabkasvas kiiremini kui eraldatav raha. HakkabSel ajal hakkas ilmuma palju erialaperioodikat. Hakatakse välja andma oma toimetisi, mida saab teiste kõrgkoolide raamatukogudega vahetada.
 
===='''Valgustusaeg 18.-19. sajand'''====
Anonüümne kasutaja