Jõeforell

Jõeforell Jõeforelli võib leida vaid Eesti idapoolsematest jõgedest. Ta on umbes 25…45 cm pikkune suhteliselt jässakas kala, kelle küljed ja selg on punase-pruuni-mustatähnilised. Nagu nimigi ütleb, elab ta ainult jõgedes ja ojades. Vesi nendes peab olema selge, jahe ja kiirevooluline. Elupaigana eelistab jõeforell rohkem mudapõhja, kudemiseks vajab ta aga kruusa ja kividega kaetud põhja, samuti on talle oluline varjepaikade olemasolu vettekukkunud puutüvede ja kaldauurete näol. (1) Kudemisajal tekib vaevumärgatav kõhrkonks isaskalade alalõuale. Järvamaa jõgedes toimub hetkel intensiivne kudemine (Järva Keskkonna ameti andmed), tänavu kudemise algus hilines ning kudemine toimub selleks sobivatel kiirevoolulistel, kruusase põhjaga aladel. Juba novembris kogunesid kalad koelmutele. Tänavune roheline ja soe talv lükkas marjaheitmise aega tublisti edasi. Kudemise ajal jõeforell toitub.

Allikaliste kudealade veetemperatuur on nelja kraadi ümber. Jõeforelli püük on lubatud alates 1. veebruarist, varasematel aastatel 1. jaanuarist, seega on kaladele soo jätkamiseks kuu aega lisa kuna möödunud aastal püütud marjakalad olid veel enamaltjaolt jaanuaris kudemata.(2) Jõeforelli mari vajab normaalseks arenguks väga hapnikurikast vett. Kui jões voolukiirus langeb, ähvardab pesi mudaga kattumine ja see toob kaasa marja hukkumise. Koelmute vähesuse korral võidakse valmis pesad hilisemate kudejate poolt laiali lõhkuda. Vastsed kooruvad sõltuvalt veetemperatuurist alles 2…6 kuu pärast, algul toituvad nad kividel olevatest vetikatest. Täiskasvanud jõeforellide toidulaud on kirju. Nad toituvad õhu- ja veeputukatest ja nende vastsetest, kalamarjast, väikestest kaladest, vihmaussidest ning isegi konnadest ja hiirtest. Jõeforellil on kõrgelt hinnatud liha, kuid ta on ohustatud kudemispaikade hävimise tõttu, mis on tingitud jõgede tõkestamisest tammidega ja metsatöödest jõe kallastel. Looduskaitse alla ei kuulu.(1)